Kambrium: erinevus redaktsioonide vahel

Kambriumi ajastu [[settekivim]]eid on ka [[Eesti]] [[Aluspõhi|aluspõhjas]], nende [[avamusala]]ks on kitsas riba [[Põhja-Eesti klint|Põhja-Eesti klindi]] jalamil.

 

Kambriumi ajastul (570- 480 milj. a. tagasi) ujutati Eesti põhja- ja kirdeosa üle normaalse soolsusega merelise veekogu poolt, mille piirjooned muutusid korduvalt. Sarnaselt vendile, iseloomustavad Eestis Kambriumi [[terrigeenne sete|terrigeensed setted]], kus, erinevalt [[Vend]]ist, on vähem rannalähedasele keskkonnale iseloomulikke setteid. Selle põhjuseks on see, et [[aluskord|aluskorrakivimid]], mis Vendis oli kulutusmaterjali allikas, oli Kambriumis setetega enamasti kaetud. Kambriumi kihtidest on leitud usse, [[kõhtjalgsed|kõhtjalgseid]], [[peajalgsed|peajalgseid]], lukuta [[brahhiopood]]e, [[trilobiit]], [[foraminifeerid|formanifeere]] ja [[akritarhidakritarhe]], kelle kompleksid on aluseks setendite [[stratigraafia|stratigraafilisel]] liigestamisel. Kambriumis hakkas settete tekkimise protsessis tähtsat osa etendama ka biogeenne faktor. Kambriumi ladestu kihistutest paljanduvad Põhja-Eesti paekaldas, jõeorgudes või savikarjäärides [[Lontova savi]], Lükati aleuroliidi ja savi vahelduvate kihtidega kompleks ning Tiskre hele aleuroliit. Kambriumi ladestu tähtsuseks on tema savid, mida kasutatakse [[tellis]]te, [[drenaaž]]itorude ja [[tsement|tsemendi]] tootmiseks. Lontova [[veepide]]mel asuvast Ordoviitsiumi-Kambriumi [[põhjavesi|põhjaveelademest]] ammutatakse kvaliteetset põhjavett ja ka [[mineraalvesi|mineraalvett]] ([[Häädemeeste]]s ja [[Värska]]s).

{| class="wikitable"