'''Sisalikud''' on laialt levinud [[roomaja]]te rühm, kuhu kuulub üle 5600 liigi<ref>[http://www.reptile-database.org Reptile Database]. Retrieved on 2012-04-22</ref>. Sisalikud elavad kõigil mandritel peale [[Antarktis]]e, samuti enamikul saarestikel.
Tavaliselt peetakse sisalikke iseseisvaks [[alamselts]]iks nimega '''''sisalikulised''''' (''Lacertilia''). Sellesse kuuluvad kõik [[lepidosaurused|lepidosauruste]] elusolevad järeltulijad, mis ei ole [[sfenodont|sfenodondid]] (st [[tuataara]]) ega [[maod]].<ref>{{cite book | last =Gibbons | first =J. Whitfield | last2 =Gibbons | first2 =Whit | title =Their Blood Runs Cold: Adventures With Reptiles and Amphibians | publisher =[[University of Alabama]] Press | year =1983 | location =[[Alabama]] | page =164 |isbn=978-0-8173-0135-4 }}</ref>
Enamasti on sisalikel [[jalad]] ja [[väliskõrv]]ad, madudel need mõlemad aga puuduvad. Kuna sisalikud on määratletud negatiivselt, madusid välja arvates, puuduvad neil ainulaadsed ühised tunnused. Paljud, kuid sugugi mitte kõik sisalikud võivad kiskjate eest põgenedes [[saba]] kehast eraldada ([[autotoomia]]). Suurel osal sisalikest on arenenud [[nägemine]], sealhulgas värvitaju, ning enamik neist suhtleb niihästi [[kehakeel]]e või eredate värvide kui ka [[feromoonid]]e abil.
Sisalike pikkus varieerub mõnest sentimeetrist kameeleonidel nagu ''[[Brookesia micra]]'' ja [[geko]]del nagu ''[[Jaragua Sphaero|Sphaerodactylus ariasae]]'' kuni ligi 3 meetrini suurimal elusoleval sisalikul [[Komodo varaan]]il. Mõned väljasurnud varaanid olid samuti suured. Väljasurnud mosasaurused, kes elasid vees, kasvasid kuni 17 meetri pikkusteks, ning Austraalias 40 000 aasta eest väljasurnud varaan ''[[Megalania]]'' võis kasvada kuni 7-meetriseks.
Kere katab limaskest
Eestis elavad sisalikest [[arusisalik]], [[kivisisalik]] ja [[vaskuss]].
--[[Eri:Kaastöö/90.191.244.14|90.191.244.14]] 19. mai 2013, kell 19:10 (EEST)==Viited==
