Aktant: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
|||
10. rida:
Aktandi semantiline funktsioon on situatsiooni osaliste rollide näitamine. Aktantide kirjelduse täpsusest oleneb konkreetsete funktsioonide arv. Osa funktsioone esineb ainult teatud käände- või kaassõnakasutuses (nt võib aktant olla ainult kaasaütlevas käändes), osade funktsioonide süntaktiline taust on laiem. Viimaste hulka kuuluvad:
* '''kogeja''' on psüühilises situatsioonis osaleja: '''''Miia''' armastab loomi''; '''''Mulle''' ei meeldi see raamat''.
* '''neutraalne osaline''': '''''Uksed''' on avatud''; '''''Konn''' on kahepaikne''.
▲• '''koht''': ''Lapsed on '''kinos'''''; ''Isa kiirustab '''tööle'''''.
===Tegevussubjekt===
Tegevussubjekt on aktant, mis täidab lauses tähelepanuväärseima osalise rolli - see on teiste osalistega võrreldes semantiliselt esile tõstetud. Tegevussubjekt on alati situatsiooni aktiivseim osaline – tegevuse sooritaja, seisundis või protsessis osaleja. Erinevates lausetes võivad tegevussubjektiks olla erinevaid konkreetseid semantilisi funktsioone täitvad aktandid.
▲3. Kui lauses pole tegijat ega kogejat või valdajat, on tegevussubjektiks tavaliselt vahend, nt '''''Nuga''' lõikas kätte''.
Primaarne tegevussubjekt on lauses [[alus]] ehk grammatiline subjekt. Eesti keeles võib alalütlevas ehk [[adessiiv|adessiivis]], alaleütlevas ehk [[allatiiv|allatiivis]] või osastavas käändes ehk [[partitiiv|partitiivis]] võib tegevussubjekt olla vaid [[kogeja-omajalause|kogeja-omajalauses]] ja [[olemasolulause|olemasolulauses]], omastavas käändes ehk [[genitiiv|genitiivis]] esineb [[sekundaartarind|sekundaartarind]] tegevussubjekt ('''''tema''' nähes'').
40. rida ⟶ 31. rida:
==Vaata ka==
==Viited==
{{viited}}
[[Kategooria:Keeleteadus]]
|