Erütrotsüüt: erinevus redaktsioonide vahel

Erütrotsüütide ülesandeks on transportida [[kopsud]]est [[hapnik]]ku kõikjale [[kude]]desse ja organitesse ning [[kude]]dest [[süsinikdioksiid]]i [[kopsud]]esse. <ref>Steven R. Goodman, et al, 2007</ref>Valdav osa hapnikust ja osa süsinikidioksiidist liituvad transpordi ajaks [[hemoglobiin]]iga. Hemoglobiin A on erütrotsüütide [[tsütosool]]i tähtsaim valk.<ref>Steven R. Goodman, et al, 2007</ref><ref>Ledingham et al 2000</ref> Erütrotsüütide [[ensüüm]] [[karboanhüdraas]] kiirendab süsinikdioksiidi muutumist transporditavaks [[vesinikkarbonaad|vesinikkarbonaadiks]].

*Ringlus: keskmiselt üks kord minutis (st 2 korda läbi südame ja kapillaaride).

Erütrotsütopoees inimestel toimub diferentseerumata [[tüvirakk]]udest luuüdis, [[luuüdi]] [[vereliistak]]ud komplekteeritakse [[megakarüotsüüt]]idest. <ref>Walter Nienstedt, et al. 2011.</ref><ref>Ledingham et al 2000</ref>[[Proerütroblastid]]el (e noortel erütrotsüütidel) on veel alles [[hemoglobiin]]i tootmiseks vajalikku [[ribonukleiinhape]]t, mis värvumisel on nähtav võrgustikuna. Noored erütrotsüüdid ehk eel-punalibled läbivad [[retikulotsüüdid|retikulotsüütideks]] arenemisel mitmeid [[rakugeneratsioon]]e enne kui nad liiguvad luudest vereringesse.<ref>Ledingham et al 2000</ref>

Punaverelibledeks muutuvad [[punane luuüdi|punase luuüdi]]rakud hakkavad tasapisi (norm täiskasvanul 2 milj/sek) täituma valguga [[hemoglobiin]]. Punased verelibled on rakud, milledelmillede loome käigus ei sünteesita [[DNA]]d ja [[RNA]]d, puudub [[mitokonder]] ja [[rakutuum]] ning paljunemisvõime.<ref name="Meditsiinisõnastik, 2004."/><ref>Ledingham et al 2000</ref>
Punaste vereliblede [[Rakutuum|Tuumtuum]] peab rakust kaduma enne, kui [[rakk]] [[vereringe]]sse pääseb.

Erütrotsüütide teket (nii stimulatsioon kui ka inhibeerimine) reguleerib põhiliselt [[neerud]]es komplekteeritav [[hormoon]]i [[erütropoetiin]]i biomolekulide ringlus.{{lisa<ref>Ledingham viide}}et al 2000</ref> Selle hulk veres tõuseb, kui hapniku hulk neerukoes langeb. Erütrotsüütidega ringlevad veel ka [[erütroblast]]id, [[erütrofaag]]id.<ref name="Meditsiinisõnastik, 2004."/>Lisaks nimetatud hormoonile mõjutavad oluliselt punase luuüdi normaalseid funktsioone veel ka mitmed mikrotoitained, nagu [[B12-vitamiin|B₁₂-vitamiin]], foolhape ja suure tõenäosusega ka [[B6-vitamiin|B₆-vitamiin]], [[Vitamiin C]],[[B2-vitamiin|B₂-vitamiin]] ja [[E-vitamiin]].<ref>Ledingham et al, pg 215, 2000</ref>

Organismis vabaneb ja komplekteeritakse rakkude pideva uuenemise tõttu teatud kogus erütrotsüüte. Hävivate punaliblede [[rakumembraan]] lõheneb ja vabaneb [[hemoglobiin]]. [[Hemolüüs]]i (ja ka teiste füsioloogilsite protsesside) tõttu hukkubhävib igas sekundisja paarasendatakse miljonit[[retikulotsüüdid|retikulotsüütidega]], erütrotsüütiiga ööpäevaga 1% kogu punaliblede arvust.{{lisa<ref>Ledingham et al 2000</ref> viide}}
Erütrotsüütide ehk punaliblede keskmine eluiga on umbes 4 kuud, mille järel nad lammutatakse peamiselt [[makrofaagisüsteem]]is (vananenud termin retikuloendoteliaalsüsteem) ([[põrn]], [[maks]], [[luuüdi]]) [[fagotsütoos]]i teel, protsessi nimetatakse ka [[erüptoos]]iks ehk erütrotsüütide programmeeritud raku surmaks.<ref>SA TÜ Kliinikum Ühendlabor </ref> Erütrotsüütide valguaines lõhustatakse aminohapeteks mida organism taaskasutab, nagu raudagi.<ref>Walter Nienstedt, et al. 2011.</ref>

*[[Meditsiinisõnastik]]. Tõlkijad [[P.BogovskiKatrin Rehemaa]], [[R.Kull]],Sirje [[S.Ootsing]], [[Laine Trapido]]. AS [[Medicina2004]], Kirjastus [[2004Medicina]], ISBN 9985-829-55-7.