Erinevus lehekülje "Udria" redaktsioonide vahel

Lisatud 4 baiti ,  13 aasta eest
P
Kooli asutamisaeg külas ei ole täpselt teada, kuid on teada, et aastal 1836 õppis koolis 36 õpilast. Õpetajaks oli Samueli Mart-Harri. 1856 alustas õpetajatööd Mihkel Lipp ja 1871 Georg Kena, Kaarel Veltbach oli koolõpetajaks alates 1874. ja Aleksander Heinmann oli õpetaja 1883. aastast. 1887. aastast õpetas koolis Aleksander Steinmann. 1881 õppis koolis 25 õpilast, 1885 26 ja 1887 28 õpilast. 1889 ehitati Udriasse uus ruumikas koolimaja, kuna vana maja jäi väikseks. Uues majas asus õpetama Johanneas Thalberg. 1894-1907 õpetas koolis omakülamees August Veltbach. Vana koolihoonet kasutati valla vaestemajaks. [[Eesti Töörahva Kommuun]]i valitsemise ajal hõivasid kooli punasõdurid. Koolimajas hoiti palju küla ja kooli puudutavaid ajaloodokumente, kuid palju neist hävis sellel ajal, kuna punasõdurid kütsid nendega ahju. Kõige suurem oli Udria kool aastatel 1923/1924, kus koolis õppis 80 õpilast. 13. oktoobril 1943 võtis koolimaja oma kasutusse saksa sõjavägi. Õpetöö (17 õpilast) jätkus õpetaja Charlotte Johannese korteris, kes jäigi kooli viimaseks õpetajaks. Koolimaja hävis 1944. aasta kevadel.
 
=== KultuurKultuurielu ===
Udrias tegutses ''Udria Näite, Muusika ja Kirjanduse selts "OLEW" '', mille põhikiri registreeriti 30. detsembril 1922.
1924. aastal ehitati külla ühistöö korras rahvamaja, milles oli alaline lava, saalis oli 200 istekohta. Seltsimaja kuulus Udria NMKS "Olew". Ehituse üks eestvedaja oli Aleksander Rautso. Seltsimaja hävis 1944. aastal.
12 510

muudatust