Udria: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Akra (arutelu | kaastöö)
Akra (arutelu | kaastöö)
25. rida:
Rahvapärimused räägivad röövlikoopast ehk Jänesekoopast Udria oja ürgorus, mis oli [[Viikingid|viiking]]ite peatuspaigaks, räägitakse ka [[ruunid|ruunikivist]] koopa lähedal jõekaldas. Udria jõge kutsutakse ka hiiejõeks kuna jõe kaldal oli püha [[hiis]].
=== Ajalugu ===
Udria küla mainitakse kirjalikes allikates esmakordselt aastal [[1241]]. aastal [[Taani hindamisraamat]]us nime all ''Ydrigas'', kus on küla suuruseks märgitud 3 adramaad. Udria küla on tuntud ka järgmiste nimekujudega: ''Utria'', ''Uttria'', ''Udrias''.
 
Udria küla maa-ala on väga vana inimeste elupaik, seda kinnitavad küla maadel asuvad neli kivikalmet esimesest aastatuhandest, ühte nendest nimetatakse [[Papikivik]]uks ja tänaseks kadunud asum [[Mummussaare]] (nüüd [[Pimestiku]] küla osa) põldudelt leitud unikaalne nn Vaivara pronkskirves.
 
Udria küla mainitakse kirjalikes allikates esmakordselt aastal [[1241]]. aastal [[Taani hindamisraamat]]us nime all ''Ydrigas'', kus on küla suuruseks märgitud 3 adramaad. Udria küla on tuntud ka järgmiste nimekujudega: ''Utria'', ''Uttria'', ''Udrias''.
17. sajandist on Udria ojal teada vesiveski, mis lammutati 1900. aastal Kotšnevi lossi pargi laiendamise käigus. Veski kohal on ojal juga ning siia tehti pargi laiendamise käigus jalutussild. Lossi peahoone hävis [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] käigus. Loss ja maad vahetasid omaniku Monte Carlo [[kasiino]]s.
 
17. sajandist on Udria ojal teada vesiveski, mis lammutati 1900. aastal Kotšnevi lossi pargi laiendamise käigus. Veski kohal on ojaljõel juga ning siia tehti pargi laiendamise käigus jalutussild. Lossi peahoone hävis [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] käigus. Loss ja maad vahetasid omaniku Monte Carlo [[kasiino]]s.
 
Udria küla maad kuulusid [[Laagna mõis]]ale. Küla põlispered olid vabad talupojad ja seepärast olid Udria külas renditalud juba 19. sajandi algul võibolla veelgi varem. Mõisale tasuti [[rent]]i [[raha]]s, viljas või heinas, tegu (teopäevi) tehti ainult juhul, kui mõisale võlgu jäädi. Enne mõisamaade rendi- ja müügitaludeks jagamist vastavalt [[1856]]. aasta talurahvaseaduseletalurahvaseaduse vastuvõtmise ajal oli Udria külas talusid rohkem, kuid enamik olid väiksed 1 – 1,5 päeva talud. Peale ümberkruntimist muudeti talud 2 – 3 päeva taludeks. Päevatalu tähendas künni pinda, mida üks hobuserakend päevas künda jõudis, sinna juurde kuulusid heina- ja karjamaad. Talude arv vähenes umbes kahekümne võrra. Maata jäänud pered rändasid Narva jõe taha Laagna mõisnikule kuulunud mõisa rentnikeks, kuhu neile mõisa kulul majad ehitati. [[Meriküla mõis]] eraldus Laagna mõisast [[1861]] aastal, siis antimüüdi ka Udria küla maad Meriküla mõisa allamõisale.
 
Udria küla muutus 19. sajandi teisel poolel suvitusrajooniks sarnaselt [[Narva-Jõesuu]] ja [[Meriküla]]ga. Meräärsed talud ehitasid suvilaid ja rentisid neid suvitajatele. Udria talumeestel olid head hobused ja vedruvankrid ([[kaless]]id), millega veeti suvitajaid [[Auvere raudteejaam]]ast puhkekohtadesse ja tagasi ning teeniti sellega lisaraha.