Hoiatuskaart: erinevus redaktsioonide vahel

Idee kasutada hoiatuskaarte selleks, et paremini väljendada kohtunike soove, pärineb [[Inglismaa]] jalgpallikohtunikult [[Ken Aston]]ilt. Aston kuulus [[FIFA]] kohtunike komiteesse ja vastutas kõigi kohtunike eest [[1966. aasta maailmameistrivõistlused jalgpallis|1966. aasta MM-il]] Inglismaal. MM-i veerandfinaalis [[Inglismaa jalgpallikoondis|Inglismaa]] ja [[Argentina jalgpallikoondis|Argentina]] vahel saatis sakslasest kohtunik [[Rudolf Kreitlein]] argentiinlase [[Antonio Rattin]]i platsilt lubamatu keelekasutuse pärast ära, kuigi ta ei osanud [[hispaania keel]]t. Argentiinlasel oli väga raske aru saada, mis juhtus, ja ta keeldus mitu minutit platsilt lahkumast. SamasSamal kohtumiseskohtumisel andis kohtunik [[Bobby Charlton|Bobby]] ja [[Jack Charlton]]ile hoiatuse, aga need said sellest teada alles järgmisel päeval ajalehtedest. Inglismaa koondise peatreener [[Alf Ramsay]] pöördus pärast mängu FIFA poole, et saada selgitusi. See pani Astoni mõtlema, et kohtunike otsused peaksid kuidagi arusaadavamad olema nii mängijaile kui pealtvaatajatele. Värvide osas võttis ta eeskujuks [[valgusfoor]]id. Esimest korda kasutati kollaseid ja punaseid kaarte [[1970. aasta maailmameistrivõistlused jalgpallis|1970. aasta MM-il]] [[Mehhiko]]s.