Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
31. rida:
[[Kategooria:Eesti koolid]]
[[Kategooria:Suure-Jaani vald]]
16. mail 2013. aastal, Aimur Joandi kirjutab:
Olustvere Teenidus- ja Maamajanduskooli ajalugu ulatub 1860ndatesse aastatesse, ärkamisaega, mil Viljandimaal Paistu ja Tarvastu kihelkonnas tekib talupoegadel kavatsus asutada 1819. aasta „orjapõlve kautamise“ austuseks keiser Aleksander I-le üks jäädav mälestusmärk, seega osavalt keisri nime toel ja abil, seda ära kasutades! Algatajateks Holstre-Pulleritsu külakoolmeister Jaan Adamson (1824–1879), Tarvastu kihelkonna koolmeister Hans Wühner (1836–1911) ja teised.
Kooli mõte arenes aastatega, lõpuks jäi valitsema seisukoht, et see peaks olema kõrgemat tüüpi rahvakool, mis annab eesti taludes sündinud poeglastele emakeeles mitte enam põlvest põlve esiisade kogemuslikke, kaemuslikke, vaid kõige uuemaid Lääne-Euroopa teadusel põhinevaid teadmisi ja töövõtteid, oskusi põlluharimiseks ning koduloomade pidamiseks. Algas üldrahvalik rahakogumine. Kokku saadi üle 100 000 rubla. Koostati ka õppeprogramm.
Niisiis tekkis Eesti Aleksandrikooli mõte ja ligi 30 aastat hiljem, 1888. aastal saadi avada selleaegse linnakooli tüübina, Põltsamaa lähedal Kaarlimõisas Eesti Aleksandrikool, lühidalt EAK. Aleksandrikooli mõtte teke ja selle täideviimine oli üldse üks suurimaid, kui mitte kõige suurim, rahvarohkeim eestlaste ettevõtmisi rahvuslikus ärakmiasloos 19. sajandil, näiteks esimese üldlaulupeo, Eesti Kirjameeste, Vanemuise, karskuse jms seltside asutamise kõrval. EAK mõte köitis rahvast, hoidis rahvuslikke mõtteid, meeli, tundeid ülal, päevakorra tulipunktis enam kui 50 aasta kestel, kooli heaks annetati raha 10 kopikast saja rublani jne.
Seoses venestamise poliitika elavnemisega 1880ndatel lubati luua riigivõimude poolt muidugi venekeelne linnakool, mis 1906. aasta jaanuris koolis asetleidnud rahutuste tõttu suleti, kooli juhataja Jaan Raamot mõisteti mahalaskmisele, aga, kelle päästis naine Mari Raamot, kes suutis karistussalga ülemat kindral Bezobrazovit veenda valekaebuses nii, et see muutis oma otsuse. Jaan Raamotit hoiti vangistuses 1906. aasta kevadeni.
Kool alustas õppetegevust uuesti 1914. aasta jaanuaris nimetusega Eesti Aleksandri Kõrgemajärguline Alampõllutöökool Kõos, koolile anti üle kõik EAK varad. 1917. aastal alustati õppetööd eesti keeles.
1919. aastal muudeti kool Eesti Aleksandri Põllutöökeskkooliks, millena too töötas kuni 1938. aastani, kusjuures alates 1921. aasta jaanaurist alustati õppetööd Olustvere mõisas, tunduvalt paremates tingimustes, kooli ülekolimine Olustverre toimus 1920. aasta jõulude ajal. Alates 1. augustist 1938. aastal muudeti senist kooli õppeprogrammi nii, et selle lõpetajad võisid otsekohe asuda edasi õppima põllumajandust ülikoolis, kooli nimeks sai Eesti Aleksandri Olustvere Põllunduskeskkool. Enne seda pidid otsekohe ülikooli soovijad Olustvere lõpetajad sooritama lisaeksamid, näiteks keskooli programmi kohaselt saksakeele ja matemaatika õppeainetes Tartus Treffeneri eragümnaasiumis vm.
Sõj apuhkemise järel, 1941. aasta 15. veebruarist sama aasta augustini muudeti kool võõrvõimu poolt Olustvere Põllundustehnikumiks ning kohe selle järel, saksa okupatsiooni ajal 1941 - 1944 töötas kool Olustvere Kõrgema Põllunduskoolina, siis jälle Nõukogude ajal alates oktoobrist 1944 kuni septemberini 1948 Olustvere Põllundustehnikumina, mille järel see muudeti Olustvere Põllumajandustehnikumiks.
1964. aastal loodi kampaaniakorras Olustvere Sovhoostehnikum s.t. kool ühendati kohaliku majandiga.
Olustvere Sovhoostehnikum tegutses ligi 30 aastat, 01. septembrist 1964. aastal kuni 31. augustini 1992. aastal, kusjuures mõni aasta hiljem viidi lõpule tolle pankrotimenetlus.
Alates 01 septembrist 1992. aastal kuni 31. detsembrini 1999. aastal oli kooli nimeks Olustvere Kõrgem Põllumajanduskool ning alates 1. jaanuarist 2000. aastal kuni tänaseni tegutsetakse Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolina.
Sellised on praegu teadaolevad, veidi täpsustatud andmed. Kooli tegevuse kohta Kaarlimõisas 1888 - 1906, Kõos 1914 - 1920, edaspidi Olustveres 1921. - 1940. aastani puuduvad kooli juures olnud dokumendid, sest 1950ndatel kooliarhiiv hävitati. Seega, praegu teadaolevalt, pole alles EAK koolidokumente, alates selle asutamisest 1888. aastast kuni 1906. aastani, ega ka tegevuse kohta Kõos ja edaspiddi on väga vähe, katkendlikult Olustveres 1925, 1937/1938. Jm õppeaasta kohta.
See eest on kooliarhiivis palju muid veenvaid meenutusi, mälestusi, kooliloo huviliste uurimisi, kokkuvõtteid. Täpsema ajaloo koostamine on vaevarikas ja aeganõudev tegevus, sest on tarvis läbi otsida, leida võimalikke Olustverega seotud koolidokumente ministeeriumide jmt keskasutuste dokumentide ehk nüüdsete arhivaalide hulgast. Võimalik on ka see, et mõned koolidokumendid võivad olla alles hoitud erakogudes. Nende ridade kirjutaja on tänulik igasuguse teabe, vihje eest Olustvere kooli ajaloo kohta, meiliaadress aimur.joandi@gmail.com
| |||