Mõru kivipuravik: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
27. rida:
Kõige meelsamini kasvab ta [[tamm (puu)|tammede]] ja [[pöök]]ide all, kus teda mõnikord leidub suurel hulgal. Esimesel pilgul võib teda [[kivi]]ga segi ajada.
Mõru kivipuraviku [[viljakeha]]d on näha [[juuli]]st kuni [[september|septembrini]]. [[Seenekübar]] on [[pruun]]ikas[[hall (värvus)|hall]] ja kuiv, läbimõõduga kuni 2 dm ning katsudes sametine või vatjas. Kübara allservas olevad torukesed on [[kollane|kollased]] ja jalale nõgusalt kinnitunud. [[Poor]]id on sama värvi, väikesed ja ümarad. [[Eos]]ed on 12–16 µm pikad ja 4–6 µm laiad, eospulber on [[oliiv]]ivärvi. [[Seenejalg]] on kuni 13 cm pikk ja 8 cm lai, jämeda nuia kujuline ja helekollast värvi, vahel kitsa punaka vööndiga. Jalg on kaetud peene valkja võrguga. [[Juurestik]] ulatub suhteliselt sügavale. [[Seeneliha]] on [[valge]], ebameeldiva [[lõhn]]a ja viha [[maitse]]ga. Seetõttu loetakse ta mittesöödavaks. Murdmise ja isegi kriimustamise kohast muutub seen kiiresti tint[[sinine|siniseks]].<ref name="Eesti Loodus"/>
Ta on Eestis arvatud [[II kategooria looduskaitse all olevad liigid Eestis|II kaitsekategooriasse]] (seisuga 2012)<ref name=Elurikkus/><ref name="Eesti Loodus"/>. Tema korjamine on seadusega keelatud<ref name="Eesti Loodus"/>. Teda ohustavad puuliikide osakaalu muutumine metsas ja [[lageraie]]<ref name=Elurikkus/>. Sellegipoolest hinnati tema arvukuse trendi 2008. aastal stabiilseks<ref name=Elurikkus/>.
| |||