Delta: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Epp (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
PResümee puudub
10. rida:
Ka [[looded]] takistavad delta moodustumist: mõõnaga jõest välja voolav merevesi uuristab lehtrikujuliselt laieneva suudme ja uhub setted avamerele, tõusuga ujutab meri jõekaldad üle ning kannab setteid jõesängist välja. Suure hulga setete puhul võib delta siiski moodustuda, sest jõgi moodustab mitu lehtersuuet, mille vahele jääb saari. Näiteks [[Jangtse]] ja [[Meghna]] jõed.
 
Delta võib moodustuda ka sisemaal. Näiteks [[Okavango]] ja [[MurgabBartang]]i jõgi moodustavad delta, aga [[harujõgi|harujõed]] ei suubu kuhugi, vaid kaovad hoopis [[kõrb|kõrbeliiva]]. [[Nigeri jõgi|Nigeri jõel]] on [[keskjooks]]ul sisedelta, aga allavoolu harud ühinevad taas. Sisemaa deltasid ei nimetata siiski alati deltaks.
 
Termin "delta" on pärit [[Herodotos]]elt, kes märkas [[Niilus]]e delta sarnanemisest kreeka tähele [[Delta (täht)|Δ]]. Delta kuju ei pea aga olema tingimata kolmnurka meenutav, näiteks [[Mississippi]] delta on niinimetatud linnujala-tüüpi. See on tüüpiline väga seteterikkale jõele: jõesetted moodustavad pikki poolsaari, mille vahele jäävad [[laht|lahed]].