Erinevus lehekülje "Christian II" redaktsioonide vahel

Suurus jäi samaks ,  7 aasta eest
resümee puudub
P (Bot: Migrating 28 interwiki links, now provided by Wikidata on d:q154460 (translate me))
Peale 1520. aasta sündmusi näis, et Kalmari unioon oli täielikult taastatud ning unioonikuninga võim kindlam kui kunagi varem. Kuid juba [[1521]]. aasta suvel hakkasid rootslased eesotsas [[Gustav Eriksson Vasa]]ga mässama ning kukutasid Christiani Rootsi troonilt. Peagi levis rahulolematus ka Taanisse ning seejärel vallandus sõda [[Hansa]]ga. [[1523]]. aastal algas [[Jüütimaa]]l mäss ning kuningaks kuulutati Christiani onu [[Frederik I]] nime all. Christian pidi põgenema. Ta lahkus Hollandisse, kus astus koos perega luteri usku. See teda keiser Karli silmis mõistagi usaldusväärsemaks ei teinud ning peagi pidi ta katoliiklusse naasma.
 
Lootes keisri toetusele, püüdis Christian [[1531]]. aastal taas Taani ja Norra troonile tõusta. Kuid tema laevastik paisati tormis laiali ning Norrast kaugemale ei õnnestunud ekskuningal jõuda. Frederik I-ga liitus tema vastu ka Gustav Vasa, kes kartis, et kui Christian II võimule naaseb, võidakse Kalmari unioon taastada. [[1532]] pidigi Christian [[Oslo]]s alistuma ning tema onu pani ta sõnamurdlikult vangi. Esialgu hoiti teda Sønderborgi lossis, alates [[1549]]. aastast aga [[Kalundborg]]is. [[1536]]. aastal [[Krahvisõda|Krahvisõja]] ajal plaaniti Christianit uuesti võimule aidata, kuid see kava nurjus Gustav Vasa vahalesegamisevahelesegamise ja Lübeckis toimunud võimuvahetuse tõttu.
 
Kui Taani kuningas [[Christian III]] [[1559]]. aasta alguses suri, kartsid paljud, et ligi 80-aastane Christian II võidakse taas Taani kuningaks teha. See oli võimalik seetõttu, et toona oli Taani valitava monarhiaga maa. Kuid reaalselt selleks võimalust ei avanenud, sest Christian suri juba [[23. jaanuar]]il. Kuningas [[Frederik II]] lasi ta austusavalduste saatel maha matta.
6819

muudatust