Itaalia-Kreeka sõda: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P {{keeletoimeta}} |
|||
1. rida:
{{keeletoimeta}}
'''
==Eellugu==
6. rida ⟶ 7. rida:
Kuid kuna Kreeka ei allunud manipuleerimisele, tehti [[Rooma]]s toimunud konverentsil [[15. oktoober|15. oktoobril]] [[1941]] lõplik otsus sõja kasuks. Seal olid poliitikud ja sõjaväelased üksmeelselt optimistlikult veendunud eelseisva kampaania edukuses. Ainult kindralstaabi ülem Marssal [[Pietro Badoglio]] suhtus sõjakäiku negatiivselt, arvates, et ründavad jõud on liiga väikesed, ning tegi ettepaneku viia Albaaniasse veel 20 diviisi. Selle mõtte laitis maha kohalik ülemus Albaanias, kindral [[Sebastiano Visconti Prasca]], kelle arvates olid jõud [[invasioon]]iks täiesti piisavad. Kindral Prasca arvas, et mõtekas on lisada kolm diviisi sõjaväge alles pärast esimese faasi lõppu, kui vallutatud on [[Ípeiros]].
==Itaalia ultimaatum ja sõjategevus 28. oktoobrist 14. novembrini==
40. rida:
:*13. detsember: Vastukaaluks võimalikele Briti lennuväebaasidele Kreekas, mis võiksid teoreetiliselt ohustada Polesti õliväljasid Rumeenias, andis [[Adolf Hitler|Hitler]] välja direktiivi nr. 20 Kreeka okupeerimiseks Saksa vägede poolt.
:*23. detsember: [[Joonia meri|Joonia mere]] rannikul jõudsid Kreeka väed välja [[Himarra]] linnani.
'''1941'''
56. rida ⟶ 54. rida:
:*16. märts: Suutmata kreeklaste kaitset murda, lõpetatakse rünnakud. Itaallased kaotasid 12000 meest langenute ja haavatutena.
:*6. aprill: Saksa väed tungivad Bulgaariast Kreekasse.
[[Kategooria:Itaalia Teises maailmasõjas]]
[[Kategooria:Kreeka Teises maailmasõjas]]
{{Link FA|he}}
|