Kvalitatiivne matemaatika: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
Viide+
3. rida:
Mõiste „kvalitatiivne matemaatika“ pärineb [[Claude Lévi-Strauss]]ilt. Seda ambivalentset mõistet on erinevad autorid käsitletud erinevalt.<ref> L. Rudolph. (2006) ''Spaces of ambivalence: Qualitative mathematics in the modelling of complex fluid phenomena''. – Estudios Psicologia, Vol 27, No 1, March, ''67-83'' </ref> Praegu ühtset kvalitatiivset matemaatikat ei eksisteeri, kuid selle ilminguid leidub mitmel pool, ka [[Eesti]]s.
 
[[1968]]. aastal avaldas [[Tartu Ülikool]]i matemaatik Jevgeni Gabovitš raamatu arvudeta [[matemaatika]]st, mis piirdus küll vaid näidetega [[algebra]]st ja [[graafiteooria]]st.<ref> J. Gabovitš. (1968) ''Arvudeta matemaatika''. Valgus </ref> [[1970]]. aastal opereeris selle[[kvalitatiivne mõistegatunnus|kvalitatiivsete tunnustega]] oma doktoritöös ühe tollase uurimisinstituudi laborijuhataja Albert Tiro <ref> А. М. Тиро. (1974) ''Основы аппарата формального языка организационного управления''. ИУНХ, Москва </ref>. 1990. aastatel [[John-Tagore Tevet|John Teveti]] poolt alustatud uurimissuund [[graafiteooria]] ja [[semiootika]] piirimail – [[struktuurisemiootika]] – kuulubrajaneb kindlaltkvalitatiivsetel kvalitatiivsetunnustel matemaatika raamesse.<ref> J.-T. Tevet. (2010) ''Graafide varjatud külgi''. S.E.R.R., Tallinn, ISBN 9789949213108 </ref>. SelleÜks alakvalitatiivse matemaatika üksalane põhjalikum artiklikogumik ilmus [[Jaan Valsiner]]i toimetusel.<ref> J. Valsiner, L. Rudolph (editors). (2012) ''Qualitative Mathematics for the Social Sciences''. Routledge </ref>
 
== Viited ==