Robert Koch: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
1. rida:
[[Pilt:RobertKoch cropped.jpg|
'''Robert Koch''' ([[11. detsember]] [[1843]]
Aastal [[1877]] avastas ta [[siberi katk]]u, [[1882]] [[tuberkuloos]]itekitaja (Kochi kepike) ja [[1883]] [[koolera]]tekitaja. Ta sõnastas ka [[Kochi postulaadid]]. Dissertation [[Dorpat]] 1879: ''Über die Wirkung der Oxalate auf den thierischen Organismus''.
Aastal [[1905]] pälvis ta tuberkuloositekitaja avastamise eest [[Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhind|Nobeli preemia füsioloogias või meditsiin]]is.▼
▲Aastal [[1905]] pälvis ta tuberkuloositekitaja avastamise eest [[Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhind|Nobeli preemia füsioloogias või
Koch sündis Hermann Kochi ja tema naise Mathilde Julie Henriette (sündinud Biewand) pojana. Juba lapsena paistis ta tarkusega silma. Veel enne kooliminekut [[1848]] õppis ta iseseisvalt lugema ja kirjutama. Ta lõpetas [[keskkool]]i [[1862]], saavutades häid tulemusi reaalainetes.
[[1863]] astus ta [[Göttingeni ülikool]]i [[loodusteadus]]i õppima, aga kahe semestri möödudes vahetas ta õppesuunda ja asus õppima [[arstiteadus]]t. Viienda semestri ajal kutsus [[anatoomia|anatoom]] [[Jacob Henle]] teda osalema oma [[emakas|emaka]] närvistruktuuri uurimise projektis. Kuuendal semestril alustas Koch füsioloogiainstituudis iseseisvat tööd happeerituse uurimisel. See sai lõpuks tema [[väitekiri|väitekirja]] aluseks. [[1866]]. aasta jaanuaris lõpetas Koch ülikooli meditsiiniteaduskonna kiitusega.
Pärast lõpetamist töötas Koch [[kirurg]]ina [[Prantsuse-Preisi sõda|Prantsuse-Preisi sõjas]] ja seejärel [[arst]]ina Wollsteinis (tänapäeval asub see linn [[Poola]]s ja kannab nime [[Wolsztyn]]). [[1885]]–[[1890]] töötas ta [[Berliini ülikool]]is administraatori ja [[professor]]ina.
Koch [[abielu|abiellus]] [[1867]] Emma Adolphine Josephine Fraatziga. [[1868|Järgmisel aastal]] sündis neile tütar Gertrude. Abielu lõppes [[1893]] ja samal aastal abiellus Koch uuesti, näitleja Hedwig Freibergiga.
[[9. aprill]]il [[1910]] tabas Kochi [[südamerabandus]] ja sellest ta enam ei taastunud. Oma viimase loengu pidas ta [[24. mai]]l 1910 [[Berliini teaduste akadeemia]]s, kõneldes tuberkuloosist. Kolm päeva hiljem ta suri. Pärast tema surma nimetas Göttingeni ülikooli füsioloogiainstituut ühe osakonna tema järgi ümber.
{{NobelMeditsiin}}
11. rida ⟶ 21. rida:
[[Kategooria:Sündinud 1843]]
[[Kategooria:Surnud 1910]]
{{Link GA|is}}
| |||