Cambridge'i ülikooli raamatukogu: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Echoecho (arutelu | kaastöö)
P kerge korrektuur
P "Digitaliseerimine" > "digiteerimine" (vt EKI keelenõu http://keeleabi.eki.ee/index.php?leht=0), ühtlustatud arvude kirjutamist ja tehtud muid pisiparandusi.
1. rida:
[[Pilt:CAMBRIDGE 005.JPG|pisi|Cambridge'i Ülikooli Raamatukogu peahoone (2012)]]
 
'''Cambridge'i Ülikooli Raamatukogu''' on [[Cambridge'i Ülikool]]i keskasutuse staatuses olev [[akadeemiline raamatukogu]], mis asub [[Suurbritannia]]s [[Cambridge]]'is. Asutus hõlmab 5viit eri kohtades paiknevat raamatukogu:
 
*raamatukogu peahoones asuvat keskraamatukogu, mida tavakeeles nimetatakse lihtsalt ülikooli raamatukoguks (''the UL'')
9. rida:
*õigusraamatukogu (Squire Law Library)<ref>[http://www.squire.law.cam.ac.uk/ Squire Law Library – University of Cambridge.] (Vaadatud 31.03.2013.)</ref>
 
Cambridge'i Ülikooli Raamatukogusraamatukogus on üle 7 miljoni köite<ref>[http://www.lib.cam.ac.uk/collections.htm Cambridge University Library.] (Vaadatud 8.04.2013.)</ref> ja paljud neist on avariiulitel (erinevalt [[Bodleian Library]]st ja [[Briti Raamatukogu]]st). See on üks 6kuuest raamatukogust (ja 3kolmest ülikooliraamatukogust) Suurbritannias ja Iirimaal, millel on õigus saada [[sundeksemplar]] mis tahes [[Suurbritannia]]s ja [[Iirimaa]]l avaldatud [[raamat]]ust. Igal aastal uueneb raamatukogu ligikaudu 80 000 raamatuga (arvestamata annetatud ja kingitud raamatuid).
 
==Ülikooli teised raamatukogud==
Cambridge'i ülikoolile kuulub 114 raamatukogu.
 
Peale Cambridge'i Ülikooli Raamatukogu viie raamatukogu on igal teaduskonnal oma eriala raamatukogu, milleskus on tavaliselt 30 000 – 150000–150 000 raamatut, näiteks [[Seeley Ajalooraamatukogu]]ls on üle 100 000 raamatu.
 
Samuti on oma raamatukogu igal kolledžil. Näiteks [[Trinity kolledž]]i [[Wreni raamatukogu]]le kuulub 200 000 raamatut, mis on trükitud enne aastat 1800. [[Corpus Christi kolledž]]i [[Parkeri raamatukogu]]l omabon ühteüks maailma suurematest varakeskaegsetest Euroopa käsikirjade kogudest (üle 600 käsikirja).
 
Kokku on ülikoolil umbes 15 miljonit raamatut.
 
==Näitused==
Cambridge'i Ülikooli Raamatukogus korraldatakse regulaarselt näitusi,<ref>[http://www.lib.cam.ac.uk/exhibitions/ Cambridge University Library - Exhibitions Home.] (Vaadatud 31.03.2013.)</ref> mis on publikulekülastajatele enamasti tasuta. Samuti pannakse välja erinevate kogude tähelepanuväärseid eksemplare.
 
== Ajalugu ==
28. rida:
Raamatukogu eksisteeris juba [[15. sajand]]i alguses. Esimesed kindlad viited sellele raamatukogule pärinevad [[1416]]. aasta märtsist, ehkki juhuslikke viiteid on juba [[1250]]. ja [[1363]]. aastast{{lisa viide}}. [[1416]]. aastal pärandas William Loring oma raamatud raamatukogule järgmiste sõnadega: "Item volo quod omnes libri mei juris civilis remaneant in communi libraria scolarium universitatis Cantebrigg<nowiki>'</nowiki> in perpetuum."
 
Kõige varasem kataloog on dateeritudpärineb umbes 1424. aastasseaastast.
 
Alates [[16. sajand]]ist on raamatukogu saanud teoseid heldetelt annetajatelt ja pärandajatelt ning kogu on seeläbisel viisil märkimisväärselt kasvanud.
 
Alates sellest ajast, kui raamatukogu hakkas saama [[sundeksemplar]]e, on kogu pidev suurenemine tagatud.
37. rida:
[[Pilt:CambridgeULtower.jpg|pisi|Cambridge<nowiki>'</nowiki>i Ülikooli Raamatukogu peahoone torn]]
 
Raamatukogu on mitmel korral laiendatud. 19. sajandi lõpul asus raamatukogu [[Old Schools]]is [[Senate House]]'i lähedal. Kui seal ruumikitsikus tekkis ruumikitsikus, siis mõisteti, et tollase raamatukogu laiendamine või juurdeehitused on ainult ajutised lahendused. 1921. aastal otsustati, et raamatukogu tuleb kolida "äärelinna".
 
Peahoone asub praegu [[Cambridge]]'i kesklinna lääneservas [[Robinsoni kolledž]]i ning [[Clare'i kolledž]]i Memorial Courti vahel. See ehitati aastatel [[1931]]–[[1934]]. Hoone [[arhitekt]] on [[Giles Gilbert Scott]], kes kavandas ka Clare'i kolledži Memorial Courti. Tema kavand nägi ette [[avariiul]]itega raamatukogu, kus materjalidest moodustavad terviku vana (vanamoelised tammepuust raamatukapid) ningja uus (koridoride põrandate geomeetriliste mustritega kaunistatud linoleum).
 
1934. aasta suve jooksul pakiti raamatukogu vallasvara 23 725 kasti ja transporditi kesklinnast uude hoonesse, kus raamatud paigutati metallriiulitele.<ref name="building">[http://www.lib.cam.ac.uk/exhibitions/volumes/building.html Speaking Volumes: 600 years of Cambridge University Library.] (Vaadatud 29.03.2013.)</ref>Hoone kuninglik avamine{{lisa viide}} toimus oktoobris, mil Cambridge'i Ülikoolis algab akadeemiline õppeaasta.
50. rida:
 
== Sundeksemplarid ==
Cambridge'i Ülikooli Raamatukogu on üks kuuest Suurbritannia ja Iirimaa [[sundeksemplare saav raamatukogu|sundeksemplare saavast raamatukogust]] (ning üks kolmest Suurbritannia ja Iirimaa ülikooliraamatukogust), millel on õigus saada [[sundeksemplar]] mis tahes raamatust, perioodilisest väljaandest, kaardist ja heliloomingu salvestisestheliloomingusalvestisest, mis antakse välja [[Suurbritannia]]s või [[Iirimaa]]l. Need raamatukogud on:
 
*[[Briti Raamatukogu]]<ref>[http://www.bl.uk/ THE BRITISH LIBRARY – The world's knowledge.] (Vaadatud 30.03.2013.)</ref>
59. rida:
*[[Walesi Rahvusraamatukogu]]<ref>[http://www.llgc.org.uk/index.php?id=2 Llyfrgell Genedlaethol Cymru – National Library of Wales.] (Vaadatud 30.03.2013.)</ref>
 
Igal aastal lisandub Cambridge<nowiki>'</nowiki>i Ülikooli RaamatukogusseRaamatukokku umbkauduumbes 120 000 raamatut. Suurbritannia teistest sundeksemplare saavatest raamatukogudest erineb see raamatukogu selle poolest, et suur hulk raamatuid asub avariiulitel. Osal raamatukogu lugejaskonnast (näiteks Cambridge<nowiki>'</nowiki>i Ülikooli akadeemilistel töötajatel ja kraadiõppuritel) on võimalik neid raamatuid koju laenutada.
 
==Kohvik==
69. rida:
Ülejäänud Suurbritannia ülikoolide akadeemilised töötajad ja kraadiõppurid saavad raamatukogu kohapeal kasutada.
 
Teised peavad raamatukogu külastamiseks ostma raamatukogupileti ningja neil puudubpole raamatuteõigust kojuraamatuid laenutamisekoju õiguslaenutada.
 
== Kogud ==
94. rida:
* Ligi 1,5 miljonit kaarti.
 
== Digiteerimisprojekt ==
== Digitaliseerimise projekt ==
[[Pilt:Law Faculty University of Cambridge.jpg|pisi|''Squire Law Library.]]
 
2010. aasta juunis tegi Cambridge'i<nowiki>'</nowiki>i Ülikool teatavaks, et tänu 1,5 miljoni Suurbritannia naelsterlingi suuruse annetuse saamisele on võimalik alustada ülikooli raamatukogu mõnede kogude [[digitaliseeriminedigiteerimine|digiteerimist]]. Neid pääseb ka interneti teel tasuta vaatama [[Cambridge'i digitaalne raamatukogu|Cambridge<nowiki>'</nowiki>i Digitaalse Raamatukogu]] lehe<ref>[http://cudl.lib.cam.ac.uk/ Cambridge Digital Library – University of Cambridge] (Vaadatud 8.03.2013.)</ref> kaudu.
 
Selles projektis keskenduti algselt kahele kogule ("The Foundations of Faith", "The Foundations of Science"), mis sisaldavad [[Isaac Newton]]i<ref>[http://cudl.lib.cam.ac.uk/collections/newton Newton Papers.] (Vaadatud 15.03.2013.)</ref> ja tema kaasaegsete käsikirju ning religioosseid tekste raamatukogu arhiivist.
 
== Töötajad ==
Raamatukogu praegune direktor [[Anne Jarvis]] on selle raamatukogu esimene naisdirektor<ref>[http://news.admin.cam.ac.uk/news/2009/01/26/cambridgeappointsfirstfemaleuniversitylibrarian/ Cambridge appoints first female University Librarian.] (Vaadatud 13.03.2013.)</ref> ning peab ametit alates aastast 2009. Jarvis on õppinud [[Dublin]]is [[Trinity Kolledž]]is ajalugu ja kuulubkuulus juba aastatel 2000–2009 Cambridge'i Ülikooli Raamatukogu töökollektiivi.
 
Enne Jarvist oli 15 aastat raamatukogu direktor [[Peter Fox]] (1994–2009).