Redaktsioon: 10. märts 2013, kell 08:25 redigeeri Addbot (arutelu \| kaastöö) 47 247 muudatust P Bot: Migrating 116 interwiki links, now provided by Wikidata on d:q1406 (translate me) ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 8. mai 2013, kell 13:53 redigeeri eemalda Kruusamägi (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 74 943 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: {{see artikkel\| räägib Microsofti akende nimelisest OS-ist; ~~Akende~~akende joonistamise prgrammi kohta vaata [[X11]] .}} [[Pilt:Icon-windows os.svg\|thumb\|250\|right\|Windows'i ametlikule logole sarnanev logo]] 5. rida: ==Ajalugu== Microsoft tutvustas oma esimest Windowsi [[1985]]. aastal kui [[lisandprogramm]]i [[MS-DOS]]-ile. Windows arendati [[IBM]] [[PC]]-ga ühilduvatele [[arvuti]]tele (need põhinesid [[Intel]] [[x86]] arhitektuuril), ning tänapäeval on peaaegu kõik Windowsi versioonid toodetud sellele [[riistvara]]platvormile (kuigi [[Windows NT]] oli kirjutatud Inteli ja [[MIPS]] protsessoritele ning ka hiljem ilmunud [[PowerPC]] ja DEC Alpha arhitektuuridele). Seoses Inteli protsessorite kasutuselevõtuga [[Macintosh\|Mac]]ide uusimas põlvkonnas on Windowsi võimalik kasutada ka nendel arvutitel. Microsoft Windows sai lõpptulemusena domineerivaks operatsioonisüsteemiks personaalarvutite turul. Turu analüüsijate, nagu [[IDC]] hinnangul on Microsoft saavutanud umbes 90% klient-operatsioonisüsteemide turust. Windowsi populaarsus tegi [[Intel]]i [[protsessor]]id veel populaarsemaks ning vastupidi. Mõiste [[Wintel]] võeti kasutusele, kirjeldamaks PC-ga ühtesobivaid arvuteid jooksutamas Windowsi. Rangelt võetuna tähistab Wintel vaid kaht kolmandikku Windowsi jooksutada suutvatest personaalarvutitest, kuna enamik ülejäänud kolmandikust kasutab [[AMD]] keskprotsessoreid. 12. rida: Microsoft Windows on installeeritud üüratule enamikule personaalarvutitest. ''Network Computing'' ajakirja lugejate 2005. aasta küsitlus leidis, et 87% nende organisatsioonidest kasutasid mõnd varianti Microsofti töölaua operatsioonisüsteemidest.<ref name=poll>[http://www.networkcomputing.com/showitem.jhtml?articleID=165701950&pgno=8#2 Reader Poll (Lugejaküsitlus)] www.networkcomputing.com</ref> Windows on arvutiturul saavutanud tohutu edu tänu MS-DOSi valitsemisele varajastes PC-ühilduvates arvutites ([[IBM PC]] ja erisugused kloonid). See on samuti peamine platvorm Microsoft Office'ile ning enamikule mitte-konsooli arvutimängudele. Microsofti operatsioonisüsteemi laialdane kasutus on kasu saanud sellest, et see ei ole seotud ühe kindla riistvaratootja eduga, ning ka veel Microsofti soovist litsentseerida operatsioonisüsteemi arvutitootjatele. See on kontrastiks [[Apple Inc.\|Apple Computer]]ile, mis ei litsentseeri Mac OS X süsteemi teistele tootjatele. Sellegipoolest peetakse võimalike riistvarapermutatsioonide laia spektrit tarbijatele põhiliseks arvutimurede allikaks riist/tarkvara ebaühilduvuste tõttu. Minevikus pidid ettevõtted, kes soovisid olla arvutiäris, looma omaenda opsüsteemid, nagu näiteks [[Amiga]], [[BBC Micro]], [[ZX Spectrum]] või ka [[Macintosh]]. Viimane osutus eelnimetatuist kõige elulisemaks. Isegi eksklusiivne litsents ühe tarkvaratootjaga oli oluliselt odavam kui uue opsüsteemi ja tarkvarabaasi ise arendamine ja toetamine. 24. rida: Niivõrd suure tarkvarakogumiku puhul võtab suure osa Windowsi arendusmeeskonna ressurssidest enda alla ühilduvuse alalhoidmine igas uues Windowsi väljalaskes, sest kõik see tarkvara on algselt loodud jooksma vanemates Windowsi versioonides, kui need kunagi veel modernsed olid. Kõigist Windowsi operatsioonisüsteemidest on mai 2013 seisuga ja [[Net Applications]] andmetel levinuim [[Windows 7]] (mida kasutab kõigist lauarvutitest ligi 45%) ja sellele järgneb [[Windows XP\|XP]] ja(38%).<ref>[http://www.netmarketshare.com/ ~~selle~~Desktop ~~eriotstarbelised~~Operating ~~variandid~~System Market Share] (vaadatud 8. mail 2013)</ref> ==Viited==

Microsoft Windows: erinevus redaktsioonide vahel