Redaktsioon: 14. märts 2013, kell 12:42 redigeeri Legobot (arutelu \| kaastöö) 49 590 muudatust P Robot: muudetud 1 intervikilinki, mis on nüüd andmekogus Wikidata ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 8. mai 2013, kell 10:57 redigeeri eemalda Kyng (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 16 970 muudatust PResümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: {{ToimetaAeg\|kuu=september\|aasta=2007}} [[Pilt:Waveforms.svg\|thumb\|Helilaine kujud: [[sinusoid]], nelinurk, kolmnurk ja saehammas]] '''Helilaine''' on [[~~aine~~Aine (füüsika)\|aines]]s levivad [[mehaaniline liikumine\|mehaanilised]] (aineosakeste paiknemise ning sellega seotult rõhu või sisepingete) [[võnkumine\|võnkumised]]. Inimkõrvaga kuuldavaks helilaineks on võnkumised, mille [[sagedus]] asub vahemikus 16 Hz kuni umbes 20 000 Hz. Sellise [[sagedus]]ega [[võnkumine\|võnkumisi]] nimetatakse akustilisteks võnkumisteks. Madalama sagedusega võnkumisi nimetatakse [[infraheli]]deks, kõrgema sagedusega võnkumisi [[ultraheli]]deks. [[Heliallikas\|Heliallikaks]] võib olla iga nähtus, mis tekitab [[keskkond\|keskkonnas]] levivaid [[rõhk\|rõhu]] või [[mehaaniline pinge\|mehaanilise pinge]] muutusi. [[Heli]] levib [[laine]]tena, kus on [[elastne keskkond]]. Vaakumis helilained ei levi, sest puudub [[elastne keskkond]], mis [[võnkumine\|võnkumist]] edasi kannaks. [[Heli]] poolt tekitatavat [[rõhk]]ude vahet nimetatakse [[helirõhk\|helirõhuks]] ja [[heli]] poolt ajaühikus läbi [[laine]] levimise suunaga risti oleva pinnaühiku kantavat[[ energia]]t [[helienergia tihedus]]eks ehk (füüsikaliseks) helitugevuseks ([[helivaljus]]). [[Kuulmisaisting]]u tekitab [[õhk\|õhus]] või [[vesi\|vees]] leviva [[elastsuslaine]] poolt [[kuulmekile]]le avaldatav [[rõhk]]. Kuuldepiirkonda piirab madalate [[energia]]te poolt kõrva tundlikkus ([[kuuldelävi]]) ja kõrgete poolt [[valulävi]], millest suurema [[rõhu]] toimel tekib [[valuaisting]].

Helilaine: erinevus redaktsioonide vahel