Klas Eriksson Fleming: erinevus redaktsioonide vahel

Klas Eriksson Fleming oli Rootsi kuningriigi [[suuradmiral]] alates [[1588]] ja [[marssal]] alates [[1591]]. Ta oli ka [[Viiki]] vabahärra ning alates 1591 [[Soome]] ja [[Eestimaa]] asevalitseja. Temast sai kuningas [[Johan III]], hiljem ka tema poja [[Sigismund (Rootsi)|Sigismund]]i usaldusalune ja üks kindlamaid toetajaid.

AaastalAastal [[1595]], kui [[Södermanlandi hertsog ja hilisem kuningas]] [[Karl IX|Karl]] alustas avalikku mässu, [[katoliiklus|katoliiklasest]] [[Poola]]-Rootsi kuninga Sigismundi vastu, otsustas Fleming kuningale truuks jääda ning nii jagunes Rootsi riik sisuliselt kaheks: Rootsi emamaa oli Karli kontrolli all, Soome ja muud idavaldused allusid aga Flemingile ja Sigismundile. Flemingil oli ka Soome aadli toetus. Karl püüdis seda olukorda muuta, asudes toetama rahulolematuid Soome talupoegi, kes olid [[Vene-Rootsi sõdadesõda]]de tõttu juba pikki aastakümneid kannatanud. Nii mahitasid Karli poolt saadetud agitaatorid Soomes [[Nuiasõda|Nuiasõja]], kus talupojad püüdsid Flemingit kukutada. Ent nende [[Turu]] (Åbo) vallutamise kavad ei õnnestunud ning kavaluse ja reetmise teel suutis Fleming talupoegadelt tuleneva ohu aastail [[1596]]–[[1597]] likvideerida. Kuid 1597. aasta aprillis ta suri. Soome ja Eestimaa jäid siiski veel mõneks ajaks kuningameelsete võimu alla.

[[Kategooria:Rootsi ajalugupoliitikud]]