16. sajand Eestis: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
88. rida:
[[1582]]. aastal sõlmis [[Moskva tsaaririik]] Rzeczpospolitaga [[Jam-Zapolski vaherahu]] ning [[10. august]]il [[1583]]. Rootsiga [[Pljussa vaherahu]]. Põhja- ja Lääne-Eesti läksid Rootsi kuninga võimu alla, Lõuna-Eesti ja Liivimaa (endised Liivi ordu ja Riia peapiiskopkonna ja Tartu piiskopkonna alad) jäid Rzeczpospolitale.
Rootsi ja Poola valdusi märkiv piir pandi paika 1582. aastal, sellest jaotusest kujuneski välja Eestimaa jaotus Eesti- ja Liivimaaks, mis likvideeriti alles
1917. aastal ühise [[Eestimaa kubermang]]u moodustamisega.
===Sõda Sigismundiga ===
▲Rootsi ja Poola valdusi märkiv piir pandi paika 1582. aastal, sellest jaotusest kujuneski välja Eestimaa jaotus Eesti- ja Liivimaaks, mis likvideeriti alles 1917. aastal ühise [[Eestimaa kubermang]]u moodustamisega.
Aastatel 1598–1599 toimus [[Sõda Sigismundiga|sõda]] [[Rootsi troon]]i pärast [[luterlus|luterliku]] [[hertsog Karl]]i ja [[1587]]. aastal [[Poola kuningas|Poola kuningaks]] ja 1592. aastal ka [[Rootsi kuningas|Rootsi kuningaks]] valitud [[katoliku usk|katooliku]] [[Zygmunt III Waza]] vahel. Sõja lahingud toimusid ka [[Narva]]s.
== Kronoloogia ==
| |||