Carl Friedrich Gauss: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
8. rida:
 
=== Tartu Ülikooli kandideerimine ===
Gauss kandideeris aastatel [[1803]] ja [[1809]] [[Tartu ülikool]]i astronoomia- ja matemaatikaprofessori kohale.
Gauss kandideeris aastatel [[1803]] ja [[1809]] [[Tartu ülikool]]i astronoomia- ja matemaatikaprofessori kohale. Esimene kord Tartu ülikool ei pandud tema kandidatuuri hääletusele, sest rektor professor [[Georg Friedrich Parrot]] ([[1767]]-[[1852]]) soovis leida õppejõude oma tutvusringkonnast, ning esitas kirjaliku avalduse, seletades et Gauss ei lahku Braunschweigist. Valituks sai Parroti soovi kohaselt [[J. W. A. Pfaff]], kuid kes ei olnud huvitatud teaduslikust tööst ja lahkus võlad tasumata aastal 1809. 1809. aastal kui Gauss oli pärast hertsogi surma asunud [[Göttingen]]i, kandideeris Gauss uuesti. 14 poolt- ja 5 vastuhäälega valiti Gauss ja saadeti talle kutse. Gauss otsustas siiski kutsest keelduda, ning tõi välja kaks peamist põhjust: lesel on õigus pensionile alles 5 teenistusaasta järel; [[Göttingeni]] jäädes saaks ta seda koheselt, ning kursi järgi suuremas summas kui Tartu maksimum. Teiseks, Gaussile ei sobinud, et puhta ja rakendusmatemaatika professuurid on astronoomia omaga ühendatud. Gauss soovis rohkem vabadust teaduslikuks tööks, kuid Tartus oleks ta pidanud enamus aega kulutama matemaatika põhitõdede õpetamisele. Samuti mainis ta ka oma kirjas, et reisikuludeks pakuti 1000 rubla, ning et see ei kataks kulusid, ning 2500 rublaga halveneks tema olukord vene madala väärtuse puhul, kuid ei pidanud seda niivõrd oluliseks. Gauss soovitas enda asemele doktor [[Heinrich Christian Schumacher]]i ([[1780]]-[[1850]]). Valituks osutus siiski põdur professor [[Johann Sigismund Huth]] ([[1763]]-[[1818]]), kes peamiselt põdes ja Tartus ka suri<ref name="CFG_48-53">Müürsepp, C. Fr. Gauss, lk 48-53</ref>.
 
Esimene kord Tartu ülikool ei pannud tema kandidatuuri hääletusele, sest rektor professor [[Georg Friedrich Parrot]] ([[1767]]-[[1852]]) soovis leida õppejõude oma tutvusringkonnast, ning esitas kirjaliku avalduse, seletades et Gauss ei lahku Braunschweigist. Valituks sai Parroti soovi kohaselt [[J. W. A. Pfaff]], kuid kes ei olnud huvitatud teaduslikust tööst ja lahkus võlad tasumata aastal 1809.
 
Gauss kandideeris aastatel [[1803]] ja [[1809]] [[Tartu ülikool]]i astronoomia- ja matemaatikaprofessori kohale. Esimene kord Tartu ülikool ei pandud tema kandidatuuri hääletusele, sest rektor professor [[Georg Friedrich Parrot]] ([[1767]]-[[1852]]) soovis leida õppejõude oma tutvusringkonnast, ning esitas kirjaliku avalduse, seletades et Gauss ei lahku Braunschweigist. Valituks sai Parroti soovi kohaselt [[J. W. A. Pfaff]], kuid kes ei olnud huvitatud teaduslikust tööst ja lahkus võlad tasumata aastal 1809. 1809. aastal kui Gauss oli pärast hertsogi surma asunud [[Göttingen]]i, kandideeris Gauss uuesti. 14 poolt- ja 5 vastuhäälega valiti Gauss ja saadeti talle kutse. Gauss otsustas siiski kutsest keelduda, ning tõi välja kaks peamist põhjust: lesel on õigus pensionile alles 5 teenistusaasta järel; [[Göttingeni]] jäädes saaks ta seda koheselt, ning kursi järgi suuremas summas kui Tartu maksimum. Teiseks, Gaussile ei sobinud, et puhta ja rakendusmatemaatika professuurid on astronoomia omaga ühendatud. Gauss soovis rohkem vabadust teaduslikuks tööks, kuid Tartus oleks ta pidanud enamus aega kulutama matemaatika põhitõdede õpetamisele. Samuti mainis ta ka oma kirjas, et reisikuludeks pakuti 1000 rubla, ning et see ei kataks kulusid, ning 2500 rublaga halveneks tema olukord vene madala väärtuse puhul, kuid ei pidanud seda niivõrd oluliseks. Gauss soovitas enda asemele doktor [[Heinrich Christian Schumacher]]i ([[1780]]-[[1850]]). Valituks osutus siiski põdur professor [[Johann Sigismund Huth]] ([[1763]]-[[1818]]), kes peamiselt põdes ja Tartus ka suri<ref name="CFG_48-53">Müürsepp, C. Fr. Gauss, lk 48-53</ref>.
 
==Viited==