Erinevus lehekülje "Läänegoodid" redaktsioonide vahel

[[Pilt:Visigothic Kingdom.png|thumb|right|Toulouse'i läänegootide kuningriigi suurim ulatus tume- ja heleoranžiga, u. 500]]
 
Läänegootide kuningriik oli jõud Lääne-Euroopas 5. kuni 7. sajandini, looduna Gallias[[Gallia]]s, kui roomlased oma riigi üle kontrolli kaotasid. Vastuseks [[vandaalid]]e, [[alaanid]] ja [[sueebid]]e sissetungile [[Hispania|Rooma Hispaniasse]] aastal 409 värbas läänekeiser [[Honorius]] läänegoodid kontrolli taastamiseks territooriumil. Aastal 418 autasustas Honorius oma läänegootidest [[föderaadid|föderaate]], andes neile maad [[Gallia Aquitania]]s, kuhu asuda. Seda tehti arvatavasti ''hospitalitas''e abil, seadused armeesõdurite majutamiseks. Asustus moodustas tulevase läänegootide kuningriigi tuuma, mis lõpuks laienes üle [[Püreneed]]e ja Pürenee poolsaarele.
 
Läänegootide teine suur kuningas [[Eurich]] ühendas erinevad tülitsevad läänegootide fraktsioonid ja sundis aastal 475 Roomat andma neile täieliku sõltumatuse. Tema surmaga olid läänegoodid kõige võimsamad Lääne-Rooma riigi järglasriikidest.
63 852

muudatust