Lutsi ordulinnus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
|||
71. rida:
[[1581]] saabus sõjakäigult Pihkvasse naasev Poola kuningas Stefan Bathory Lutsisse. Venelased keeldusid linnust loovutamast ja hakkasid linnuseväravate juurde läbirääkimistele saabunud poola delegatsiooni tulistama. Kuningas ei hakanud tormijooksu korraldamisega vaeva nägema ja lahkus.
[[1582]]. aastal tuli venelastel, peale poola kuninga edukaid sõjakäike Venemaale 15. jaanuaril sõlmitud Jam Zapolski rahu järgi Liivimaa Poolale loovutada. Samal aastal koostas [[paavst]]i [[Gregorius XIII]] [[legaat]] [[Põhja - Euroopa]]s [[jesuiit]] [[Antonio Possevino]], kes oli juhtinud ka Poola ja [[Venemaa]] vahelise [[Jam Zapolski vaherahu]] sõlmimist, ilmselt paavsti ülesandel Liivimaa linnade ja kindluste kaardi, kus iga linnus oli kujutatud oma kordumatu silueti ja vastavalt tähtsusele ka suurusega. Lutsit on kujutatud 3 torniga ja keskmise suurusega. Nimena on kirjas ''Ludzin''.<ref>"Rakvere linnuse ajalugu I aastatuhandest XX sajandini.", Oliver Pagel, Odette Kirss, SA Virumaa Muuseumid ja Tänapäev, 2008, lk. 71, 73, ISBN 978-9985-62-622-1</ref>
[[1583]]. aastal, peale [[Liivi sõda]] taasühendati ala Poolaga.
| |||