Vana-Väina ordulinnus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
80. rida:
[[1520]], 9. augustist pärineb läänikiri, millega ordumeister Wolter von Plettenberg annab vasall Tonnies Schultele kasutada ulatuslikud maavaldused Vana - Väina kihelkonnas ja maatüki Väina jõe ääres. Tekstis on ka maavalduste piiri kirjeldus mitmete kohalike külade, jõgede ja järvede vanade nimekujudega, mida praegu identifitseerida on raske. Juttu on ka mingist linnusemäest.<ref>http://www.herder-institut.de/index.php?id=424&nr=711</ref>
 
[[1535]] – [[1554]] oli Liivi Ordu Latgale piirkonna pealikuks ([[Dünaburgi komtuur]]) [[Wilhelm von Fürstenberg]], eelviimane ordumeister. Tal oli oma ametisoleku aja jooksul palju tüli ja riidu piirnevate leedulastega, kes Vana – Väina ümbruskonnas röövimas käisid. Fürstenberg korraldas ühe põhjalikuulatusliku vasturüüsteretke Leetu, millega pahandas põhjalikult [[Poola kuningas|Poola kuningat]]. Viimane tuletas seda hiljem "[[koadjuutorivaenus]]e" ajal meelde ja kasutas ettekäändena intriigideks.<ref>Johann Renner, "Liivimaa ajalugu 1556 – 1561", Olion, Tallinn, 2006 a., tõlge Ivar Leimus, lk. 17</ref>
 
[[1552]] lasi Preisimaa esimene hertsog Albrecht von Hohenzollern koostada oma erisaadikutel - spioonidel luureraporti Liivi orduväe sõjalise võimekuse hindamiseks. Vana - Väina komtuur võis raporti järgi sõjaolukorras välja panna 250 ratsanikku.<ref>"Rakvere linnuse ajalugu I aastatuhandest XX sajandini.", Oliver Pagel, Odette Kirss, SA Virumaa Muuseumid ja Tänapäev, 2008, lk. 44, 47, ISBN 978-9985-62-622-1</ref>