Kaliningrad: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P File renamed: File:Калининградская Cинaгoга.jpg → File:Калининградская Синагога.jpg mix of alphabets (COM:FR 5) |
|||
40. rida:
Kindluse lähedale tekkis 3 linna: Altstadt, Löbenicht ja Kneiphof. [[1525]]. aastast oli Altstadt [[Preisimaa hertsogkond|Preisi hertsogite]] residents.
Pärast [[Kolmekümneaastane sõda|Kolmekümneaastast sõda]] 1454–1466 kuulutas [[Teutooni Ordu]] ennast [[vasall]]iks ja tõi oma pealinna [[Marienburg]]ist Königsbergi. Aastal [[1525]] muutis Teutooni Ordu suurmeister [[Albrecht von
Aastal [[1523]] asutas Hans Weinreich koostöös hertsog [[Albrecht von Hohenzollern|Albrecht]]iga esimese trükikoja Königsbergis kus [[1524]] aastal trükiti esimene raamat. Majandusliku baasi sellele lõid hertsogkonna, kiriku, linnavalitsuse ja ülikooli tellimused. [[Königsbergi ülikool]] asutati [[1544]]. aastal ning oli tollal teine evangeelne ülikool Euroopas, kus õpetati ka astronoomiat. 16. sajandil kujunes linn leedu kultuuri oluliseks keskuseks, seal ilmus esimene leedukeelne raamat, seal elasid tuntud leedu kultuuriinimesed. [[1660]]. aasta paiku hakkas ilmuma Königsbergi esimene ajaleht.
Esimene [[Preisi Kuningriik|Preisi kuningas]] [[Friedrich I]] krooniti [[1701]]. aastal [[Königsbergi loss]]is.
Kuni [[1721]]. aastani kandis Königsbergi nime tegelikult vaid loss. "Kolmiklinna" osadel Altstadtil, Kreiphofil ja Lübenichtil oli oma raad, ''bürgermeister'' ja kohus kuni [[1724]]. aastani, mil ühendati kolm linna Königsbergi linnaks. Nende linnade elanikud olid ühisnime kasutanud juba palju varem.
Üheks silmapaistvamaks linnaelanikuks võib pidada [[Immanuel Kant]]i, tänu kellele muutus Königsbergi Ülikool tähtsaks [[filosoofia]]keskuseks. Königsbergi Ülikooli õppejõuks oli aastatel 1817-1834 ka [[Karl Ernst von Baer]]. Königsbergiga oli kaudselt seotud [[Leonhard Euler]] kes tegeles selle linna ühe [[Königsbergi sildade probleem|populaarse logistikaprobleemiga]], mille matemaatiline lahendamine viis hiljem uue matemaatikaharu, [[graafiteooria]] tekkimisele.
52. rida:
[[Berliin]]i kõrval oli Königsberg tollal suuruselt teine linn [[Saksamaa]]l. [[Seitsmeaastane sõda|Seitsmeaastase sõja]] ajal hõivasid linna vene väed ning see oli nende valduses aastatel [[1758]] kuni [[1762]]. Linna külastas sel ajal ka [[Jelizaveta Petrovna]].
[[1764]], [[1769]] ja [[1775]] laastasid linna tulekahjud.
== Königsberg 19. sajandil ja 20. sajandi esimesel poolel ==
| |||
