Napoleon III: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
Resümee puudub
10. rida:
Pärast [[1848. aasta revolutsioon]]i pöördus ta tagasi Pariisi, kus valiti [[Prantsuse rahvuskogu|rahvuskogu]] liikmeks ja 1848. aasta detsembris suure häälteenamusega Prantsuse Vabariigi presidendiks. Presidendina ajas Napoleon [[konservatism|konservatiivset]], [[klerikalism|klerikaalset]] poliitikat, mis kindlustas talle korda ja tugevat võimu nõudvate alalhoidlike elementide poolehoiu.
 
Tekkinud konflikti puhul põhiseaduse reformi pärast kehtestas [[2. detsember|2. detsembril]] [[1851]] [[diktatuur]]i, [[1799]]. aasta põhiseadusega sarnaneva [[konstitutsioon]]i, surus vastupanu Pariisis veriselt maha ja saades eluaegseks Prantsusmaa presidendiks, kuulutas end täpselt aasta hiljem keisriks, luues [[TeinePrantsuse Keisririikteine keisririik|Teise Keisririigikeisririigi]].
 
Keisrina edendas Napoleon III hoogsalt majanduselu, arendas Prantsusmaa raudteevõrku, ilustas Pariisi ja hoolitses mõnevõrra laiade masside hüveolu eest. Kuid ta [[Absolutism|absolutistliku]] värvinguga sisepoliitika, mis toetus kirikule, sõjaväele ja bürokraatiale, põhjustas, hoolimata mõningaist liberaalseist mööndustest, üha suureneva vabariikliku opositsiooni. Püüdes aktiivse välispoliitikaga Prantsuse rahva kuulsusiha rahuldada, toetas Napoleon III koos Inglismaaga [[Osmanite riik|Türgimaad]] [[Krimmi sõda|Krimmi sõjas]] ja näis 1856. aastal [[Pariisi rahu 1856|Pariisi rahu]] järel saavutavat esivõimu Euroopa mandril. Ta tahtis muuta Prantsusmaa [[Euroopa]] tugevaimaks riigiks, mis esialgu näis õnnestuvat.