Prantsusmaa Esimene Vabariik: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
6. rida:
[[Pilt:France 1800.jpg|thumb|300px|Louis Capitaine'i Prantsusmaa kaart (1800)]]
 
'''Prantsuse esimene vabariik''' (prantsuse ''Première République française'') asutati 22. septembril 1792 äsjaloodud [[Rahvuskonvent|Rahvuskonvendi]] poolt. Selle eelkäija oli [[Prantsuse kuningriik (1791–1792)|Prantsuse kuningriik]]. Esimene vabariik kestis kuni [[Prantsuse esimene keisririik|Prantsuse esimese keisririigi]] väljakuulutamiseni aastal 1804 [[Napoleon I]] poolt. Seda perioodi iseloomustab monarhia langus, Rahvuskonvendi loomine ja kurikuulus [[Terrorivalitsus]], [[Direktoorium]]i asutamine ja [[Termidoori riigipööre]] ning lõpuks [[Konsulaat (Prantsusmaa)|Konsulaadi]] loomine ja Napoleoni tõus võimule. Prantsuse esimene vabariik jagunes omakorda kolmeks erinevaks perioodiks, mis on nime saanud riiki juhtinud valitsusorganite järgi:
*Konvent (21. september 1792 kuni 26. oktoober 1795);
*Direktoorium (16. oktoober 1795 kuni 9. november 1799);
*Konsulaat (9. november 1799 kuni 18. mai 1804).
 
== Monarhia lõpp Prantsusmaal ==
13. rida ⟶ 16. rida:
 
== Rahvuskonvent ==
[[Pilt:Robespierre.jpg|thumb|[[Maximilien Robespierre]] (umbes 1793). Autor teadmata]]
 
Avaliku vägivalla tugevnemise ja konstitutsioonilise monarhia poliitilise ebastabiilsuse tulemusena määrati Prantsusmaa Rahvuskogu kuus liiget korraldama valimisi. Valitud Konvent asutati kahel eesmärgil: monarhia kaotamiseks ja uue põhiseaduse koostamiseks. Konvendi esimene akt oli Prantsuse esimese vabariigi loomine ja kuningalt kogu poliitilise võimu ametlik äravõtmine. Kuningas, nüüd lihtkodanik perekonnanimega [[Kapetingid|Capet]], anti seejärel riigireetmises süüdistatuna kohtu alla, mis algas detsembris 1792. 16. jaanuaril 1793 leiti ta süüdi olevat ja 21. jaanuaril ta giljotineeriti.