Häda ellujäänuile: erinevus redaktsioonide vahel

Põhjaosariiklased panid Missouri elanike seas toime hirmutegusid. Noored mehed, kelle omaksed olid sageli tapetud ja kodu hävitatud, kogunesid metsadesse ning tõmbasid selga punased särgid, et põhjaosariiklastele kätte maksta. Põhja kindral [[Henry Halleck]] andis 13. märtsil 1862 välja määruse, mis kuulutas, et Lõuna sisse ei peeta sõjajõuks, vaid bandiitideks, kes tabamise korral eranditult hukatakse. Sama tegid siis sissid ka nende kätte sattunud vastastest vangidega.

 

 

1863 olid Põhja föderaalsõdurid hakanud vangistama sisside naissoost omakseid ja abikaasasid. Kui naistevanglaks kohandatud alkoholipood 13. augustil 1863 [[Kansas City]]s kokku kukkus (või kukutati?) ning hulk naisi ja tüdrukuid hukkus või raskesti vigastada sai, hiilis Lõuna sisside (võsahulguste) ühendvägi läbi Kansase osariigi, kuhu on Missouri piirilt umbes 70 km, et rünnata [[Lawrence]]'i linna, mis oli Põhja paramilitaaride (Jayhawker'ite) tugipunkt. Nad olid oodanud meeletut heitlust Põhja sõjajõududega, kuid Lawrence'is ei hakanud mitte keegi neile vastu. Tapnud linnas umbes kolmsada meest (enamjaolt tsiviilisikud) ja pannud linna põlema, pöördusid võsahulgused peaaegu kaotusteta Missouri osariiki tagasi. Vastuseks laskis kindral [[Thomas Ewing]] neli Missouri maakonda elanikest täielikult tühjendada, andes 25. augustil 1863 – neli päeva peale [[Lawrence'i veretöö]]d välja vastava määruse.

 

 

Eesti keeles ilmus romaan "Häda ellujäänuile" kirjastuses [[Jumalikud Ilmutused]] 2009. aastal. Raamatu tõlkis [[Kalevi Kvell]], kujundas [[Andres Rõhu]].