Amedeo Modigliani: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
52. rida:
Kui sõda algas, tahtis Amedeo Modigliani vabatahtlikuna sõjaväkke minna, kuid halva tervise tõttu teda ei võetud, mis oli talle petttumuseks. Sellepärast kuulus ta Pariisis elavate kunstnike väiksemaks jäänud ringi.
 
Juunis 1914 tutvus Modigliani talendika ja ekstsentrilise inglise literaadi [[Beatrice Hastings]]iga, kellega neil oli kahe aasta pikkune armusuhe. Hastings oli olnud tsirkuseartist, ajakirjanik, poeet, rändur, kunstikriitik jne, nüüd aga Inglise ajalehe [[The New Age]] [[kolumnist]] Pariisis, kes kirjutas linna seltskonnaelust. Ta kirjutas muu hulgas, kuidas Modigliani tarvitas hašišit ja alkoholi, mille mõjulmõju alall ta "iialgi midagi head" korda ei saada.<ref name="kolummne">Doris Krystof. ''Amedeo Modigliani'', Taschen, Köln 2006, lk 52</ref> Modigliani oli Hastingsi kirjelduse järgi hašišit tõmbav ja brändit joov jõletis, kuid teisel korral nägi Hastings teda ilusa ja hoolitsetuna. Beatrice'i väitel ei olnud austust Modiglianil austust kellegi vastu peale [[Pablo Picasso]] ja [[Max Jacob]]i. Tormilise suhte ajal Beatrice'iga muutus Modigliani elu veelgi pöörasemaks. Sellest, kuidas ta koos oma sõprade [[Maurice Utrillo]] ja [[Chaïm Soutine]]'iga tarvitas alkoholi ja [[oopium]]i.<ref name="konsum">Pierre Cabanne. Dictionnaire international des arts, Paris 1979, Bordas, ISBN 2-04-010750-9, lk 894</ref>. Armusuhte ajal oli Beatrice Modigliani eelistatuim modell. Tema maale naisest ei saa aga lugeda meelitavateks, pigem vastupidi – ta nägu oli ümar, huuled lõhkised ja koledad ning silmad väikesed ja tühjad.
 
Aastal 1915 kolis Modigliani koos Beatrice Hastingsiga [[Rue Norvaine]]'ile Montmartre'i künkal ja portreteeris [[Pablo Picasso]]t. Aastal 1916 portreteeris ta veel kuulsaid inimesi, sealhulgas oma sõpra Jacques Lipchitzit ja [[Chaïm Soutine]]'i kellele Modigliani oli ka lähedane sõber ja toetaja. Need portreed Pariisi avangardistidest sidusid nendega ka Modigliani. Need tagasid Modiglianile ainulaadse koha Pariisi kunstnike seas, sest oma portreedega jäädvustas ta pildi nende keskkonnast ning tegi võimalikuks hilisema legendi Modiglianist kui Pariisi kunstnikkonna peamisest tegelasest.<ref name="porträts_paris">Doris Krystof. ''Amedeo Modigliani'', Taschen, Köln 2006, lk 47</ref>