Vana-Väina ordulinnus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
97. rida:
[[1566]] sai Vana – Väina Poola [[Liivimaa vojevoodkond|Liivimaa vojevoodkonna]] administratiivseks keskuseks.<ref>http://dinaburgascietoksnis.lcb.lv/ekskursru.htm</ref> 1577 aastast asus lossis ka Latgale katoliku peapiiskopi residents.<ref>http://dwaiu.narod.ru/kazak/dinaburg.html</ref>
[[1569]] loobus Gotthard Kettler lõplikult õigustest Vana – Väina linnusele ja endisele komtuurkonnale. Millalgi aastatel 1551 - 1592 on Vana - Väina või Väinalinna pealikuks olnud ka Väinalinna lähedasest [[Kalkūni]] (''
[[1577]] juunis kogus [[Ivan IV]] Vassiljevitš Groznõi Pihkva all 50 000 mehelise sõjaväe ja suundus ise selle eesotsas Liivimaale, vallutas [[Lutsi]] ja [[Räisaku]], seejärel piiras Vana – Väina sisse. Linnuse kaitset juhatas poolakas vürst Sokolinski, kellel oli mehi ja varustust piisavalt. Peale kahenädalast piiramist<ref>http://dvvaiu.narod.ru/krepost/krep1.htm</ref> hakkasid venelased linnust võimsatest suurtükkidest tulistama, kasutades laskmiseks suuri, 20ne – puudaseid (320 kg) kuule. Need suurtükid olid valatud "Tsaar – suurtüki" autori Andrei Tšehhovi kaaslaste poolt ja nende tulele müürid enam vastu ei pidanud.<ref>http://dvvaiu.narod.ru/krepost/krep1.htm</ref> Kaua ei olnud vaja venelastel pommitada – ja kui poolakatele ja sakslastele anti luba vabalt kindlusemüüride vahelt lahkuda, siis juba 11. augustil linnus alistus.<ref>http://www.castle.lv/latvija/naujene.html</ref> Vana – Väina linnusesse rajas tsaar oma esialgse residentsi ja vägede staabi.
| |||