|
===Vana – Väina linnus Liivi sõjas 1558 – 1582===
[[1559]], veebruari lõpus rüüstas ja põletas suur vene vägi [[Liivi sõda|Liivi sõjas]] Vana – Väina ümbruses maha [[Dubna]] (''Dobbena''), [[Elkšn]]i (''Ellern''), [[Jāsmuiža]] (''Jatzen''), [[LaukežiLaucesa]] (''Loutze''), [[RužinaRušona]] (''Rassone'') ja [[Vecborne]] (''Born'') komtuurimõisad. Linnuse kaitsjad ise panid põlema veel ühe linnuse külje all asuva ja [[Liksna]] (''Listen'') mõisa. Vahepeal suundusid osa venelasi eksikombel Leetu rüüstama. Vana – Väina linnust nad ei rünnanud, vaid läksid edasi Räisaku peale.<ref>Johann Renner, "Liivimaa ajalugu 1556 – 1561", Olion, Tallinn, 2006 a., tõlge Ivar Leimus, lk. 81</ref> 31. augustil pantis Liivi Ordu Vilniuses osa oma kagupoolseid linnuseid koos piirkondadega, nagu Lutsi, Räisaku, Vana – Väina ja Sēlpils 700 000 taalri eest Poola kuningale [[Zygmunt II August]]ile.<ref>Johann Renner, "Liivimaa ajalugu 1556 – 1561", Olion, Tallinn, 2006 a., tõlge Ivar Leimus, lk. 97</ref> 3. septembril kinnitati kokkulepe Krakowis.<ref>http://www.castle.lv/latvija/naujene.html</ref>
Novembri algul määrati Vana – Väina linnust poolakatele üle andma Riia linnusekomtuur Jasper Siborg, Alulinna linnusekomtuur Goedert Tinn, litsentsiaat Tomas Horner, ja tõlk Melchior Grothus.<ref>Johann Renner, "Liivimaa ajalugu 1556 – 1561", Olion, Tallinn, 2006 a., tõlge Ivar Leimus, lk. 109</ref>
|
