Redaktsioon: 12. märts 2013, kell 13:41 redigeeri Addbot (arutelu \| kaastöö) 47 247 muudatust P Robot: muudetud 44 intervikilinki, mis on nüüd andmekogus Wikidata ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 1. mai 2013, kell 22:59 redigeeri eemalda NOSSER (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 90 094 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: {{ToimetaAeg\|kuu=aprill\|aasta=2007}} {{keeletoimeta}} '''Nantes'i edikt''' [n'aanti ed'ikt] on [[13. aprill]]il [[1598]]. aastal [[Henri IV]] poolt välja antud dokument, mille alusel tunnistati [[Prantsusmaa]]l valitsevaks religiooniks [[katolitsism]]. Kuid oma veendumusi lubati kuulutada ka reformitud usutunnistuse pooldajatel. Tõsi küll - Pariis pidi jääma täiesti katoliiklikuks.Hugenotid kes moodustasid tollel ajal kümnendiku Prantsusmaa elanikkonnast said õiguse pidada oma jumalateenistusi. kaitsmaks end katoliiklaste võimalike kallale tungide eest,olid hugenottidel oma väesalgad ja koguni kindlused. Hugenottide eriõigused ei sobinud kokku tollel ajal tugeneva kuningavõimuga.Juba Richelieu vallutas hugenottide tähtsama kindluse La Rochelle'i [laro'šell] ning tühistas hugenottidele antud poliitilised eriõigused.Senine usuvabadus siiski säilis.▼ '''Nantes'i edikt''' [n'aanti ed'ikt] on [[13. aprill]]il [[1598]]. aastal [[Prantsusmaa kuningas\|Prantsusmaa kuninga]] [[Henri IV]] poolt välja antud dokument, mille alusel tunnistati [[Prantsusmaa]]l valitsevaks [[religioon]]iks [[katolitsism]]. ▲~~'''Nantes'i~~Kuid ~~edikt'''~~oma ~~[n'aanti~~veendumusi ~~ed'ikt]~~lubati onkuulutada ~~[[13. aprill]]il~~ka [[~~1598~~reformatsioon\|reformitud]]~~. aastal~~ [[~~Henri IV~~usutunnistus]] ~~poolt välja antud dokument, mille alusel tunnistati [[Prantsusmaa]]l valitsevaks religiooniks [[katolitsism]]. Kuid oma veendumusi lubati kuulutada ka reformitud usutunnistuse~~e pooldajatel. Tõsi küll - Pariis pidi jääma täiesti katoliiklikuks. [[Hugenotid]] ([[Protestantism\|protestandid]]), kes moodustasid tollel ajal kümnendiku Prantsusmaa elanikkonnast said õiguse pidada oma ~~jumalateenistusi~~[[jumalateenistus]]i. ~~kaitsmaks~~Kaitsmaks end katoliiklaste võimalike kallale tungide eest, olid hugenottidel oma väesalgad ja koguni kindlused. Hugenottide eriõigused ei sobinud kokku tollel ajal tugeneva kuningavõimuga. Juba [[Richelieu]] vallutas hugenottide tähtsama kindluse [[La Rochelle]]'i [laro'šell] ning tühistas hugenottidele antud poliitilised eriõigused. Senine usuvabadus siiski säilis. ==Vaata ka== *[[Pärtliöö]] [[Kategooria:Prantsusmaa ajalugu]] [[Kategooria:1598]] [[Kategooria:Katoliiklus]]

Nantes'i edikt: erinevus redaktsioonide vahel