'''Audioraamat''' ehk '''heliraamat''' on [[helikassett]] või [[heliplaat|‑plaat]], millele on salvestatud ([[kirjandus]]lik) tekst.
Esimesed audioraamatud anti välja [[1932]]. aastal Ameerikas,Ameerika Ühendriikides Kongressi algatatud programmiga – "Täiskasvanudtäiskasvanud pimedate raamatuprojekt��?"raamatuprojektiga. [[1960. aastad|1960ndate]]1960. aastate]] lõpuks tekkisid raamatukogudesse tasuta audioraamatud, mis olid salvestatud peamiselt [[vinüülplaat]]idele ning [[helikasett|kassettidele]]. Raamatute salvestamine [[CD (andmekandja)|CD]]-dele ei läinud [[muusikatööstus]]ega võrreldes niisama kiirelt, sest kassetimängijatel oli eelis algsete CD-mängijate ees – neid sai kuulata edasi täpselt punktist, kuhu eelmine kord pidamapooleli jäetijäädi. Nüüd on audioraamatud digitaalsetes formaatides (näiteks *.[[mp3]], *.[[wma]] jt) nii tasuta kui ka tasulistena.<ref>Timo Treit: [http://www.digitark.ee/mis-on-audioraamatud-ja-milline-on-olnud-nende-areng/ Mis on audioraamatud ja milline on olnud nende areng?], Digitark 6. august 2008</ref>
Eestis salvestati esimesed kirjandustekstid [[1947]]. aastal. Samal aastal asutati Tallinnas pimedate raamatukogu, kus hakati koguma ja laenutama heliraamatuid. [[1968]]. aastal loodi pimedate ühingus spetsiaalne [[helistuudio]], kus hakati salvestama heliraamatuid. Kahe aasta pärast anti välja esimene nägemispuudega inimeste elu käsitlev heliajakiri "Epüfon��?"[[Epüfon]]. [[1964]]. aastal asutati üleliiduline heli[[plaadifirma]] [[Meloodia (plaadifirma)|Melodija]] ja tasapisi käivitus selle [[Tallinn]]a heliplaadistuudio. Edaspidi salvestati [[tekst]] ja [[muusika]] ning kujundati plaadiümbris Tallinnas, plaat tehti enamasti aga [[Riia]] vabrikus.<ref>Timo Treit: [http://www.digitark.ee/milline-on-audioraamatute-ajalugu-eestis-ja-kust-neid-leiab/ Milline on audioraamatute ajalugu Eestis ja kust neid leiab?], Digitark, 17. september 2008</ref>
