|
[[1913]]–[[1951]] oli Tiibet iseseisev riik. Selle Hiina poolt [[anneksioon|annekteeritud]] riigi [[õiguslik järjepidevus|õigusliku järjepidevuse]] esindajaks peab end [[Tiibeti eksiilvalitsus]], mis ei ole ametlikult ühegi riigi poolt tunnustatud.
tiibetland sakib lol
== Tiibeti piirid ==
Pindala on 2,47 miljonit km<sup>2</sup>, mis on võrreldav Euroopa Liidu pindalaga. Keskmine kõrgus on 4000 m üle merepinna, ulatus läänest itta on 2400 ja põhjast lõunasse 1000 km.
Koosneb kolmest piirkonnast: Ü-tsang, Amdo ja Kham.
Tiibet jaguneb Ü-Tsangi, [[Kam|Kami (Khami)]] ja [[Amdo]] piirkonnaks ([[Qamdo|Qamdo (Chamdo)]] on Kami piirkonna keskus).
[[1965]]. aastal loodud Hiina RV Tiibeti autonoomne piirkond tükeldas ajaloolise Tiibeti. Autonoomne piirkond hõlmab vaid Ü-Tsangi piirkonna ja Khami lääneosa; Khami idaosa ja Amdo ühendati teiste Hiina provintsidega. Kui hiinlased räägivad Tiibetist, siis peavad nad silmas vaid Tiibeti autonoomset piirkonda. Tiibetlaste endi jaoks tähendab Tiibet kõiki kolme piirkonda nendes piirides, mis kehtisid enne [[Hiina Rahvavabastusarmee]] sissetungi [[1949]]. aastal.
Tiibeti Autonoomne Piirkond (edaspidi TAR) – 1,23 miljonit km² – hõlmab vaid poole ajaloolisest ja etnilisest Tiibetist, nimelt Ü-tsangi maakonna, millega on liidetud osa Khamist ning millest samas on eraldatud osa põhja piirkonda ja ühendatud Hiina Xinjiangi provintsiga (Ida-Turkestan), osa Khamist on liidetud Hiina Yunnani ja Sichuani provintsidega. Amdo piirkond on muudetud omaette Hiina provintsiks nimega Qinghai, kust omakorda on osa eraldatud ja ühendatud Gansu provintsiga.
Kolmandik Tiibetist on asustamata, viiendikku asustavad nomaadid. Peamine põllumajanduspiirkond on 1600 km pikkune org, mis ulatub Ülem-[[Indus]]e orust läänes kuni Ülem-[[Brahmaputra]] oruni idas.
Tiibeti rahvaarvu hinnatakse umbes 13,7 miljonile, sellest 44,5% ehk 6,1 miljonit on tiibetlased ja 7,5 miljonit hiinlased. Pealinnas Lhasas elab 120 tuhat elanikku, neist 42% on tiibetlased. Sissetulek ühe inimese kohta on 80 dollarit aastas (1990), arvatav eluiga on 40 aastat. ÜRO Arenguprogrammi Arenguindeks on 0,087, millega Tiibet asub [[Tšaad]]i ja [[Djibouti]] vahel 153. kohal maailmas. Valdav osa tiibetlastest on budistid, aga säilinud on ka budismieelne bööni usund.
Tiibeti keel kuulub Tiibeti-Birma keelkonda. Kirjakeel pärineb VII sajandi algusest. Tiibeti kõnekeel jaguneb mitmeks dialektiks, millest Lhasa dialekti kasutatakse lingua franca´na.
Tiibetis on suured boksiidi, kroomi, vase, kulla, raua, hõbeda ja liitiumi varud,
Liitiumit arvatakse Tiibetis olevat pool maailma koguvarudest. Hiina Rahvavabariigi maavarudest asub Tiibetis 40%. Potentsiaalse hüdroenergia poolest on Tiibet maailmas kindlalt esikohal. Viimasel ajal on hakatud avastama ka naftat. Metsa all on umbes 13 miljonit hektarit (1985), kokku 3,6 miljonit kuupmeetrit.
== Iseseisvuspüüdluste alused ==
| 