Redaktsioon: 26. aprill 2013, kell 13:32 redigeeri FlorianF (arutelu \| kaastöö) 1148 muudatust PResümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 28. aprill 2013, kell 11:19 redigeeri eemalda FlorianF (arutelu \| kaastöö) 1148 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
23. rida: ===Varased eluaastad=== [[Dom]] Miguel Maria do Patrocínio João Carlos Francisco de Assis Xavier de Paula Pedro de Alcântara António Rafael Gabriel Joaquim José Gonzaga Evaristo<ref>Serrão, Joaquim Veríssimo. ''História de Portugal: O terceiro liberalismo (1851–1890).'' Lisboa, Editorial Verbo, 1977, p. 371.</ref><ref>Silva, Francisco Ribeiro da. ''Estudios em homenagem a Luís António de Oliveira Ramos.'' Porto, Universidade do Porto, 2004, p. 532.</ref> sündis [[Queluzi palee]]s kuningas [[João VI]] ja kuninganna [[Carlota Joaquina]] kolmanda pojana. Mõned allikad oletavad, et Miguel sündis tegelikult kuninganna Carlota Joaquina abieluvälisest suhtest. Tema isaks on pakutud üht kuninganna armukestest, Marialva markiid [[Pedro José Joaquim Vito de Meneses Coutinho]]t.<ref>MacAulay, Neill. ''Dom Pedro: The Struggle for Liberty in Brazil and Portugal, 1798-1834.'' Duke University Press, 1986, p. 54.</ref> Mõned kuningas João VI lähedalseisvad allikad kinnitasid sel ajal, et kuninga ja kuninganna vahel ei olnud seksuaalsuhteid olnud juba kaks ja pool aastat enne Migueli sündi.<ref>Edmundo, Luiz. ''A Corte de D. João no Rio de Janeiro.'' Rio de Janeiro, Imprensa Nacional, 1939, p. 239.</ref> Sel ajal olid kuningas ja kuninganna tõsises abielutülis – sellega kaasnesid mitmed vastastikused vandenõud ning nad kohtusid omavahel ainult üksikutel ametlikel üritustel. 32. rida ⟶ 31. rida: [[1807]]. aastal suundus 5-aastane Miguel koos ülejäänud kuningliku perekonnaga [[Brasiilia]]sse, et põgeneda [[Napoleoni sõjad\|Napoleoni sõdade]] raames aset leidnud prantslaste sissetungi eest Portugali.<ref name = Cheke22 /> Ta pöördus koos ema ja isaga tagasi [[1821]]. aastal, tema vanem vend Pedro jäi aga isa asevalitsejana Brasiiliasse. Väike Miguel oli üleannetu laps, kellele meeldis ringi liikuda miniatuurses kindrali vormis. 16-aastasena nähti teda kihutamas hobusel [[Mata dos Carvalhos]]e piirkonnas, ratsapiitsaga möödujatel kübaraid peast lüües. Kõige meelsamini veetis ta aega india päritolu või segavereliste talusulaste seltskonnas.<ref>Cheke, Marcus. ''Carlota Joaquina, Queen of Portugal.'' London, Sidgewick & Jackson, 1969, p. 40–41.</ref> Üldiselt olid kuninganna ja õukond Migueli ära hellitanud. Samuti oli ta väga mõjutatav teiste inimeste poolt. [[Palmela hertsog]] [[Pedro de Sousa Holstein]] kirjeldas teda kui "head inimest heade inimeste seas ja halvas seltskonnas teistest veel halvemat"<ref name = Cheke120>Cheke, Marcus. ''Carlota Joaquina, Queen of Portugal.'' London, Sidgewick & Jackson, 1969, p. ~~120~~120–121.</ref>. ===Revolutsioon=== [[~~File~~Pilt:Dom Miguel infante 1823.jpg\|left\|200px\|thumb\|Miguel~~ ~~ I ~~around age~~umbes 21,-aastasena (u c.1823)]]▼ Miguel oli veendunud konservatiiv ning ta imetles [[Austria]] peaministrit [[Klemens Wenzel Lothar von Metternich]]i, kes pidas 1820. aastate liberaalseid revolutsioone ebarealistlikeks ja ajalooliselt enneolematuteks: {{tsitaat\|Rahvas, kes ei oska lugeda ega kirjutada, kelle viimaseks sõnaks on pistoda – see on tõesti sobiv materjal konstitutsiooniliste põhimõtete rakendamiseks! ... Inglise põhiseadus on sajandeid kestnud töö tulemus ... Ei ole olemas mingit universaalset põhiseaduse retsepti.<ref>The Britannica Guide to Political and Social Movements That Changed the Modern World, 2010, p. 104</ref>}} Miguel oli 20-aastane kui ta astus esimest korda vastu [[1820]]. aasta [[Portugali liberaalne revolutsioon\|liberaalse revolutsiooni]] tulemusel loodud konstitutsioonilistele institutsioonidele. Seda on nähtud ka osana kuninganna laiemast strateegiast.<ref name = Cheke120 /> Prints Miguelist sai [[27. mai]]l [[1823]] [[Vila Franca de Xira]]s vallandunud vasturevolutsiooni juht.<ref name = Fernandes13>Fernandes, Paulo Jorge; Menses, Filipe Ribeiro de; Baioâ, Manuel. [http://www.brown.edu/Departments/Portuguese_Brazilian_Studies/ejph/html/issue1/pdf/fernandes.pdf The Political History of Nineteenth Century Portugal.] – ''e-Journal of Portuguese History'', Vol. 1, No. 1, Summer 2003, p. 13.</ref> Selle päeva hommikul liitus Miguel Vila Francas brigaadikindral Ferreira Sampaio, hilisema Santa Mónica vikondi juhitud 23. jalaväerügemendiga ja teatas oma toetusest [[absolutism\|absoluutsele monarhiale]]. Esimese asjana kutsus ta endaga liituma kindral Pamplunat, hilisemat Subserra markiid. Kindral, kes ei olnud [[Portugali põhiseadus (1822)\|liberaalsest põhiseadusest]] vaimustuses, vastas printsi üleskutsele jaatavalt. Viie päevaga olid kõik vasturevolutsioonilised jõud koondunud Migueli juhtimise alla.<ref name = Cheke120 /> Kuninganna toetusel tegutsev Dom Miguel läks isegi nii kaugele, et nõudis kuninga tagasiastumist, sest kuningas João VI püüdis vaatamata Vila Franca absolutistide kasvavale toetusele jääda ustavaks 1822. aasta põhiseadusele, mille toetuseks ta oli andnud parlamendile vande.<ref>Russell, William. ''[http://books.google.ca/books?id=bl1HAAAAYAAJ&pg=PR28&dq=miguel+of+portugal&hl=en&ei=NyKPTMiPKMKBswa1xZmEDA&sa=X&oi=book_result&ct=result&resnum=6&ved=0CEMQ6AEwBQ#v=onepage&q=miguel%20of%20portugal&f=false The History of Modern Europe: of the Roman Empire; and a View of the Progress of Society, from the Peace of Paris in 1763, In a Series of Letters from a Nobleman to His Son. Volume 4]'' London, Longman, Brown & Co., 1842, p. 669.</ref> {{pooleli}} 38. rida ⟶ 46. rida: ==Viited== {{viited}} <!-- ==Revolt== ▲[[File:Dom Miguel infante 1823.jpg\|left\|200px\|thumb\|Miguel I around age 21, c.1823]] ~~Miguel was an avowed conservative and admirer of [[Prince Klemens Wenzel von Metternich]], who had referred to the liberal revolutions in the 1820s as unrealistic and without any historical roots:~~ :''"A people who can neither read nor write, whose last word is the dagger — fine material for constitutional principles!...The English constitution is the work of centuries....There is no universal recipe for constitutions."''<ref>The Britannica Guide to Political and Social Movements That Changed the Modern World, 2010, p. 104</ref> Miguel was 20 years old when he first challenged the liberal institutions established after the [[Liberal Revolution of 1820\|1820 revolution]], which may have been part of a wider strategy by the queen.<ref>Marcus Cheke (1969), p.120-121</ref> He was at the head of the counter-revolution of 1823, known as the '''Vilafrancada''', which erupted on May 27, 1823 in [[Vila Franca de Xira]].<ref name="Paulo Jorge Fernandes 2003 p.13">Paulo Jorge Fernandes et al. (2003), p.13</ref> Early in the day, Miguel joined the 23rd Infantry Regiment, commanded by [[Brigadier]] Ferreira Sampaio (later Viscount of Santa Mónica) in Vila Franca, where he declared his support for an absolutist monarchy. He immediately called on General Pampluna (later Marquis of Subserra) to join him and his cause. The general, not a fan of the liberal constitution, obeyed his summons and within five days he controlled the insurrectionary forces.<ref name="Marcus Cheke 1969, p.121">Marcus Cheke (1969), p.121</ref> The prince, supported by the queen, went so far as to demand the abdication of the king, who, faithful to his earlier oath, wanted to maintain the 1822 Constitution, despite the growing support for absolutist forces in Vila Franca.<ref>William Russell (1842), p.669</ref> Miguel and the queen<ref name="Neill Macaulay 1986, p.117">Neill Macaulay (1986), p.117</ref> were interested in overthrowing the parliamentary system and, inspired by the return of the absolutist monarchy in Spain (where the [[Holy Alliance]] and French Army had intervened to destroy the liberal forces there) they exploited factionalism and plotted with outside reactionaries to overthrow the liberal [[Portuguese Cortes\|Cortes]]. But General Pampluna was loyal to the king, and made it perfectly clear that he would do nothing to defy the monarch, and advised the prince to obey his father's summons. The king himself marched on Vila Franca where he received the submission of the troops and his son. But he also took advantage of the situation to abolish the 1822 Constitution and dismiss the Cortes. Many liberals went into exile. Although Miguel returned to Lisbon in triumph, the king was able to maintain complete control of power and did not succumb to the ultra-reactionary forces that supported his abdication.

Miguel I: erinevus redaktsioonide vahel