Veri: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Lehekülg asendatud tekstiga 'veri on veri'
Ahsoous (arutelu | kaastöö)
P Tühistati kasutaja 90.190.137.214 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Addbot.
1. rida:
[[Image:Blood smear.jpg|thumb|Vere äigepreparaat]]
veri on veri
'''Veri''' on [[organism|organismis]] transpordi-, miljöö- ja kaitsefunktsiooni täitev tsirkuleeriv [[sidekude]]. Veri koosneb õrnkollakast [[vereplasma|vereplasmast]] ja selles olevatest vere vormelementidest: [[punane verelible|punastest verelibledest]] (''erütrotsüütidest''), [[valge verelible|valgetest verelibledest]] (''leukotsüütidest'') ja [[vereliistak|vereliistakutest]] (''trombotsüütidest''). Täiskasvanutel moodustab veri umbes 6-8% kehamassist. Seega on täiskasvanute vere maht 4-6 l.
 
==Vere koostisosad==
===Vereplasma===
Vereplasma on õrnkollakas vedelik, mis moodustab vere vedela osa. Tervel täiskasvanul mehel on plasma osa vere mahust keskmiselt 55%. 1 liiter inimese vereplasmat sisaldab 900-910 g vett, 65-80 g valku ja 20 g väikemolekulaarseid substantse.
 
===Vere vormelemendid===
*[[Punane verelible|Punased verelibled]] ehk erütrotsüüdid moodustavad suurema osa vere umbes 44%-lisest rakulisest koostisest. Ühes mikroliitris veres on mehel keskmiselt 5.1, naisel 4.6 miljonit [[punane verelible|punast verelible]]. [[Punane verelible|Punase verelible]] põhmassi moodustab vee kõrval [[hemoglobiin]], mille funktsiooniks on gaasitransport. Inimese [[punane verelible|punased verelibled]] on lamedad, ümarikud, keskelt nõgusad tuumata kettad, mille suurim paksus (serval) on 2 μm.
 
*[[Valge verelible|Valgeid vereliblesid]] ehk leukotsüüte on terve inimese ühes mikroliitris veres 4000-10 000. [[Valge verelible|Valged verelibled]] on tuumaga, hemoglobiini mittesisaldavad rakud. [[Valge verelible|Valged verelibled]] on osa inimese immuunsüsteemist, nad hävitavad ja eemaldavad vigaseid või surnud rakke ning teevad kahjutuks haigusetekitajaid. Kui ühes mikroliitris on rohkem kui 10 000 [[valge verelible|valget vereliblet]], nimetatakse seda leukotsütoosiks, vähem kui 4000 - leukopeeniaks. Leukotsütoosi esineb peamiselt põletikuliste haiguste puhul.
 
*[[Vereliistak|Vereliistakuid]] ehk trombotsüüte on tervel täiskasvanud inimesel ühes mikroliitris veres 150 000-350 000. [[Vereliistak|Vereliistakud]] on lamedad, ebakorrapäraselt ümarikud, tuumata rakud, mis osalevad [[vere hüübimine|vere hüübimises]] ehk [[vere hüübimine|hemostaasis]].
 
==Vere funktsioonid==
====Transpordifunktsioon====
Esmajoones on veri transportiv keskkond.
* Veri transpordib [[hapnik|hapnikku]] kopsudest hingatavatele kudedele ja [[süsihappegaas|süsihappegaasi]] nendest kopsudesse.
* Veri toimetab [[toitaine|toitaineid]] nende imendumise või ladestumise kohtadest sinna, kus nad ära tarvitatakse. Sealt toob veri metaboliite erituselunditesse või nende edasise ära kasutamise paikadesse.
* Veri on kehaomaste toimeainete transportijaks, võtab nad nende moodustumis- ja salvestuskohtadest kaasa ja toimetab nende spetsiifilise toimimise kohtadesse.
* Tänu vee, vere peamise koostisosa suurele soojusmahtuvusele jaotab veri ainevahetuses tekkinud soojust ning annab selle hingamiselundite ja keha välispinna kaudu ära ümbrusele.
 
====Miljööfunktsioon====
Vere ringlemisel kehas kontrollivad teatud elundid pidevalt tema koostist ning füüsikalisi omadusi ja korrigeerivad neid vajaduse korral nii, et säiliks homöostaasi seisund, s.t. lahustunud ainete kontsentratsiooni, temperatuuri ja pH ulatuslik konstantsus. Selline kehasisese miljöö konstantsus on kõikide rakkude normaalse funktsiooni üheks põhiliseks eelduseks.
 
====Kaitsefunktsioon====
Organismi võime sissetunginud võõrkehi ja haigusetekitajaid kahjutuks muuta on eelkõige seotud [[valge verelible|valgete verelibledega]].
 
==Vaata ka==
*[[Vere hüübimine]]
*[[Veregrupid]]
 
==Pildimaterjal==
<gallery>
Image:SEM blood cells.jpg|Vererakud elektronmikroskoobis
</gallery>
[[Kategooria:Veri| ]]
 
==Kasutatud kirjandus==
 
*Schmidt RF, Thews G. Inimese füsioloogia. Tartu Ülikooli Füsioloogia Instituut 1997. Lk 422–438.
 
{{Link FA|de}}