Erinevus lehekülje "Harilik kakaopuu" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 3417 baiti ,  7 aasta eest
resümee puudub
(jätkan toimetamist)
{{keeletoimetatoimeta}}
{{Taxobox
| color = #90EE90
| binomial_authority = [[Carl von Linné|L.]]
}}
'''Harilik kakaopuu''' (''Theobroma cacao'') on [[Haisupuulised|haisupuuliste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonda]] [[kakaopuu (perekond)|kakaopuu]] [[perekond (bioloogia)|perekonda]] kuuluv [[puu]]. Kakaopuu [[seeme|seemnetest]] valmistatakse [[kakao]]d.
 
== Botaanilised tunnused ==
 
Kakaopuu on tavaliselt alla 8 m kõrge, igihaljas, väändunud [[tüvi|tüve]] ja laia võraga puu[[võra]]ga. Kuni 4 dm pikkused [[leht|lehed]] on õhukesed, läikivad, ovaalsed[[ovaal]]sed või [[süstjas leht|süstjad]], tüve pool ümaramad. Noored lehed on [[punane|punased]]. [[Õis|Õied]] on väikesed ja helekollased ning kasvavad otse tüvel.<ref name="Piippo, Salo">S. Piippo, U. Salo, "Meelte ja tunnete taimed". [[Tallinn]], "[[Varrak (kirjastus)|Varrak]]" [[2007]]</ref><ref name="isbn978-9985-70-313-7">{{cite book | editor = A. Raal | title = Maailma ravimtaimede entsüklopeedia | edition = 1 | publisher = Eesti Entsüklopeediakirjastus| location = Eesti | year = 2010 | pages = 906-907 | isbn = 978-9985-70-313-7 | chapter = Kakaopuu: harilik kakaopuu | author = A. Raal }}</ref>
 
Kakaopuu [[vili|viljad]] on paksu koorega, 15–25 cm pikkused ja 10 cm paksused, [[kollane|kollased]], [[roheline|rohelised]], [[pruun]]id või punakad. [[Viljaliha]] sees on ridadena 20–50 pruuni [[seeme]]t ehk kakaouba.<ref name="Piippo, Salo"/><ref name="isbn978-9985-70-313-7"/>
 
=== Õied ===
=== Vili ja seemned ===
 
Kakaovili on üsna paksu koorega [[mari]]. Marja sees on justkui 5 kambriks jaotunud [[viljaliha]] ja selle sees [[seeme|seemned]]. Vilju koristatakse käsitsi, kuna kakaoviljad ei valmi korraga ja valmidusastet määratakse vilja värvuse järgi<ref name="isbn978-9985-70-313-7"/><ref name="food chemistry">H.-D. Belitz, Werner Grosch, Peter Schieberle. "''Food chemistry''". 2009, ISBN: 978-3-540-69933-0 [http://books.google.ee/books?id=xteiARU46SQC&pg=PA961&lpg=PA961&dq=chemical+consistency+of+cacao+bean&source=bl&ots=HzKrhSTRnI&sig=-cqAECjjPDtpArrwynJqGRM_HGc&hl=et&sa=X&ei=ICtcUanUIIeu0QWnzoHYDw&ved=0CE0Q6AEwBjgK#v=onepage&q=chemical%20consistency%20of%20cacao%20bean&f=false Google`i raamat] (inglise keeles)</ref>. Ühes kakaooasMari on keskmiseltjustkui 405 seemetkambriks jaotunud ja viljaliha sees on seemned.
 
=== Seemne koor ja D-vitamiin ===
 
Kakaoseemne koorena käsitletakse iga üksiku kakaooa koort, mis eemaldatakse pärast kääritamist. [[1935]]. aasta uurimuse kohaselt sisaldasid [[Gold Coast]]is kasvanud [[Forastero]] (Amelonado) ja päikesevalguse käes kääritatud kakaoubade koored [[Kaltsiferoolid|D-vitamiini]] kuni 28 IU/g ja see oli tunduvalt rohkem kui pimedates kastides kääritatud ubadel<ref name="Knapp & Coward">A. W. Knapp, K. H. Coward, ''The Vitamin D activity of Cacao Shell'', Biochemical Journal 1935, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC1266821/pdf/biochemj01066-0097.pdf]</ref>. Samuti leidsid nad koores A- ja B-sterooli (identne käärituspärmiga (de Balsac, 1933)), kuid kuna katses kasutati fermenteerunud kakaokoori, siis ei osanud uurijad vastata, kas steroolid on ka töötletamata koores või moodustus [[ergokaltsiferool]] (tavatermin) üksnes välistegurite toimel.<ref name="Knapp & Coward"/>.
 
Kakaokoored kui tootmise kõrvalprodukt söödetakse kas kariloomadele või [[kompost]]eeritakse.<ref>F. Hardy, ''Cacao Manual'' 1960. Inter-American Institute of Agricultural Sciences, [http://books.google.ee/books?id=_ol0KGWC-f4C&pg=PA377&dq=vitamin+D+and+cacao&hl=et&sa=X&ei=h2BcUdmjOISp0QWqo4GwDQ&ved=0CEMQ6AEwBQ#v=onepage&q=vitamin%20D%20and%20cacao&f=false Google`i raamat] (inglise keeles)</ref>
===Kakaooad===
[[Pilt:Theobroma cacao MHNT.BOT.2004.0.204.jpg|pisi|Kakaooad]]
Kakaoseemneid hakatakse pärast 2-8 päeva kestvat [[kääritamine|kääritamist]] ehk [[fermenteerimine|fermenteerimist]] kas päikese käes või [[kuivati]]s [[kakaouba|kakaoubadeks]]deks nimetama.
 
[[Brasiilia]]s [[Ilhéus]]es 30 tundi pärast kääritamise algust võetud oanäidise fülogeneetiline uuring tuvastas rikkama [[mikrofloora]] kui algselt arvatud:<ref>K. Illeghems, L. De Vuyst, Z. Papalexandratou, S. Weckx, ''Phylogenetic Analysis of a Spontaneous Cocoa Bean Fermentation Metagenome Reveals New Insights into Its Bacterial and Fungal Community Diversity'', [http://www.plosone.org/article/info:doi/10.1371/journal.pone.0038040 Uurimus] (inglise keeles)</ref><ref>M. Sánchez-Hervás, J.V. Gil, F. Bisbal, D. Ramón, P.V. Martínez-Culebras, ''Mycobiota and mycotoxin producing fungi from cocoa beans'', International Journal of Food Microbiology, Vol 125, 3, 2008, lk. 336-340,[http://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0168160508002225] (inglise keeles)</ref>
==Kromosoomistik==
 
KakaolKakaopuu [[diploid]]ne [[kromosoomiarv]] on (2n=2x=20) kromosoomi. <ref>X. Argout, J. Salse, J. Aury, M.J. Guiltinan, G. Droc, J. Gouzy, M. Allegre, C. Chaparro, T. Legavre, S.N. Maximova, M. Abrouk, F. Murat, O. Fouet, J. Poulain, M.Ruiz, Y. Roguet, M. Rodier-Goud, J.F. Barbosa-Neto, F. Sabot, D. Kudrna, J. Siva S. Ammiraju, S.C. Schuster, J.E. Carlson, E. Sallet, T. Schiex, ''The genome of Theobroma cacao'',. Nature Genetics, 43, 101–108, (2011), doi:10.1038/ng.736, [http://www.nature.com/ng/journal/v43/n2/full/ng.736.html] (inglise keeles)</ref>
 
==Ajalugu==
 
Kakaopuud on Kesk-Ameerikas kasvatatud vähemalt 2000 aastat ja kasutatud 1000 aastat eKr<ref>J.C. Motamayor, A.M. Risterucci, P.A. Lopez, C.F. Ortiz, A. Moreno ja C. Lanaud, ''Cacao domestication I: the origin of the cacao cultivated by the Mayas'', Heredity (2002) 89, 380–386. doi:10.1038/sj.hdy.6800156 (2011), doi:10.1038/ng.736, [http://www.nature.com/hdy/journal/v89/n5/full/6800156a.html Artikkel] (inglise keeles)</ref>. Arheoloogiliste ja keemiliste analüüside kaudu (sh [[radiosüsiniku meetod]]) on tuvastatud [[alkaloid]]i -[[teorbomiin]]i jälgi juba varasemastki ajast<ref>J.S. Henderson, R.A. Joyce, G.R. Hall, W. Jeffrey Hurst ja P.E. McGovern. ''Chemical and archaeological evidence for the earliest cacao beverages''. www.pnas.org_cgi_doi_10.1073_pnas.0708815104 PNAS 2007, vol. 104, 48, lk. 18937–18940, [http://www.pnas.org/content/104/48/18937.full.pdf] (inglise keeles)</ref>
 
Tollest ajast saadik on kakao Kesk-Ameerika põhiline kaubaartikkel.<ref name="Piippo, Salo"/>
Teaduslikult kirjeldas kakaod esimest korda [[1753]] [[Linnaeus]], kes andis talle [[ladina keel|ladinakeelse]] nime ''Theobroma'', mis tähendab [[jumal]]ate toitu.
 
Kakaopuu kasvab looduses [[Kesk-Ameerika|Kesk]]- ja [[Lõuna-Ameerika]]s. Kakaopuuistandused asuvad põhiliselt Brasiilias, [[Lääne-Aafrika]]s ja [[Kagu-Aasia]]s.<ref name="Piippo, Salo"/>. Levinuimad kakaosordid on [[Criollo]], [[Forastero]] ja [[Trintario]]. <ref name=composition>A. Bertazzo, S. Comai, F. Mangiarini, S. Chen. ''Composition of Cacao Beans. Chocolate in Health and Nutrition''. Nutrition and Health Volume 7, 2013, lk. 105-117, [http://jac.oxfordjournals.org/content/51/2/241.full] (inglise keeles)</ref>
 
{| class=wikitable
|+SuurimadMaailma tootjadsuurimad kakaotootjad 2008. aastal<ref name=fao>{{netiviide | URL = http://faostat.fao.org/site/567/default.aspx#ancor| Pealkiri = "Food and Agriculture Organization of the United Nations"| Väljaanne = faostat.fao.org| Kasutatud = 30.12.2010| Keel = inglise}}</ref>
! Riik !! Toodang !! Osakaal
|-
! Maailm kokku !! 4 287 917 t !! 100%
|}
2009. aastal toodeti maailmas kokku 4,22 miljonit tonni kakaoubasid ja [[istandikistandus]]ete kogupindala oli 8,54 miljonit [[hektar]]ithektarit. Viimase 40 aasta jooksul on kakaoubade kogutoodang maailmas tõusnud kolm korda.<ref name="fao"/>
 
==== Keemiline koostis== ==
<!-- ===Kakaopuu õied===
Kakaopuu õitest valmistatakse Kesk-Ameerikas jooki väsimuse vastu, jahvatatud seemneid peetakse aga südametoonikuks.<ref name="S. Piippo, U. Salo"/>
 
Kakaoubadest valmistatud toodete keemiline koostis sõltub valmistamise ja tarbimise viisidest. [[Farmakognoosia]]s pakuvad huvi seemnetes leiduvad [[looduslikud ühendid]] ning kasutamine ja kakaopuu viljade raviomadused.
===Vili ja seemned===
1 | publisher = Eesti Entsüklopeediakirjastus| location = Eesti | year = 2010 | pages = 906-907 | isbn = 978-9985-70-313-7 | chapter = Kakaopuu: harilik kakaopuu | author = Raal, A. }}</ref>,<ref name="isbn978-9949-19-412-4">{{cite book | editor = Raal, A. | title = Farmakognoosia | edition = 1 | publisher = Tartu Ülikooli Kirjastus | location = Tartu | year = 2010 | pages = 97-99 | isbn = 978-9949-19-412-4 | author = Raal, A. }}</ref> -->
====Keemiline koostis====
 
Kakaopuult korjatud seemned ja nendest valmistatud erinevad tooted on sõltuvalt kasutatud tehnikatest ning meetodidest ja tarbimisviisidest suuresti varieeruva keemilise koostisega. Nii on farmakognoosias pakkunud huvi seemnetes leiduvad [[looduslikud ühendid]] ning kasutamine ja kakaopuu viljade raviomadused inimeste tarbeks.
 
Seemned sisaldavad:<ref name="isbn978-9985-70-313-7">{{cite book | editor = Raal, A. | title = Maailma ravimtaimede entsüklopeedia | edition = 1 | publisher = Eesti Entsüklopeediakirjastus| location = Eesti | year = 2010 | pages = 906-907 | isbn = 978-9985-70-313-7 | chapter = Kakaopuu: harilik kakaopuu | author = Raal, A. }}</ref>,<ref name="isbn978-9949-19-412-4">{{cite book | editor = Raal, A. | title = Farmakognoosia | edition = 1 | publisher = Tartu Ülikooli Kirjastus | location = Tartu | year = 2010 | pages = 97-99 | isbn = 978-9949-19-412-4 | author = Raal, A. }}</ref>, <ref>[http://www.liberherbarum.com/Pn0637.htm]</ref>,<ref>'''ingl k ''', A.Bertazzo Ph.D., S. Comai Ph.D., F. Mangiarini Ph.D., S. Chen Ph.D., '' Composition of Cacao Beans'', Chocolate in Health and Nutrition, Nutrition and Health Volume 7, 2013, pp 105-117<name=composition/ref>, <ref>'''ingl k ''', H.-D. Belitz, W. Grosch, P. Schieberle, Food Chemistry, 2009, ISBN: 978-3-540-69933-0,[http://books.google.ee/books?idname=xteiARU46SQC&pg=PA961&lpg=PA961&dq=chemical+consistency+of+cacao+bean&source=bl&ots=HzKrhSTRnI&sig=-cqAECjjPDtpArrwynJqGRM_HGc&hl=et&sa=X&ei=ICtcUanUIIeu0QWnzoHYDw&ved=0CE0Q6AEwBjgK#v=onepage&q=chemical%20consistency%20of%20cacao%20bean&f=false"food Google`i raamat]<chemistry"/ref>, <ref>'''ingl kname="Keen ''',jt.">C.L. Keen, R. R. Holt, P. I. Oteiza, C. G. Fraga, H. H. Schmitz, ''Cocoa antioxidants and cardiovascular health'',. AmAmerican JJournal Clinof NutrClinical Nutrients January 2005 vol. 81 no. 1 298S-303S, [http://ajcn.nutrition.org/content/81/1/298S.long Artikkel] (inglise keeles)</ref>, <ref>'''ingl k ''', C.E. Hansen*, M. del Olmo, C. Burri, ''Enzyme activities in cocoa beans during fermentation'', DOI: 10.1002/(SICI)1097-0010(199806)77:2<273::AID-JSFA40>3.0.CO;2-M, Journal of the Science of Food and Agriculture, Volume 77, Issue 2, pageslk. 273–281, Junejuuni 1998, [http://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1002/(SICI)1097-0010(199806)77:2%3C273::AID-JSFA40%3E3.0.CO;2-M/abstract] (inglise keeles)</ref>, <ref>'''ingl k ''', R. Ross. Watson, V. R. Preedy, S. Zibadi, ''Chocolate in Health and Nutrition'', 2013, ISBN: 978-1-61779-802-3,[http://books.google.ee/books?id=FHKJPptwqYsC&pg=PA106&lpg=PA106&dq=Composition+of+Cocoa+Beans+A.Bertazzo&source=bl&ots=U1EX-z5rp5&sig=wkcsmFoLUL47SB8lie7HlD0Tb0o&hl=et&sa=X&ei=aHNcUfWTFuWI0AXhr4GwDQ&ved=0CD0Q6AEwAw#v=onepage&q=Composition%20of%20Cocoa%20Beans%20A.Bertazzo&f=false Google`i raamat]</ref>,<ref name="isbn978-9985-70-313-7">{{cite(inglise book | editor = Raal, A. | title = Maailma ravimtaimede entsüklopeedia | edition = 1 | publisher = Eesti Entsüklopeediakirjastus| location = Eesti | year = 2010 | pages = 906-907 | isbn = 978-9985-70-313-7 | chapter = Kakaopuu: harilik kakaopuu | author = Raal, A. }}keeles)</ref>
1. #[[Primaarsed metaboliidid|Primaarseidprimaarseid metaboliite]] :
#*[[sahhariidid|sahhariide]]-: [[glükoosi]], [[sahharoos]]i, [[fruktoos]]i
#*[[rasvaine]]id
#*[[valgud|valke]]-: [[albumiin]]i, [[globuliin]]i ([[trüpsiin]]i inhibiitorinhibiitorit) jt
#*[[vitamiinid|vitamiine]]-: [[A-vitamiin A|A-vitamiin]]i, [[kaltsiferoolid|D-vitamiin]]i, [[E-vitamiin E|E-vitamiin]]i, [[vitamiin K-vitamiin|K-vitamiin]]i , [[B-vitamiinevitamiin]]i jne
#*[[mineraalained|mineraalaineid]]-[[glükoos]]i,[[sahharoos]]i,[[fruktoos]]i
#*[[aminohapped|aminohappeid]]
#*[[oleiinhape]]t, [[steariinhape]]t ja [[palmitiinhape]]t ning vabu [[rasvhapped|rasvhappeid]]
#*[[tselluloos]]i
#*[[klorofüll]]i
2.# [[Sekundaarsed metaboliidid|Sekundaarseidsekundaarseid metaboliite]] :
#*[[fütosteroid]]e-: α-ja β-[[sitosterool]]i
#*[[saponiin]]e
#*[[alkaloid]]e-: [[teobromiin]]i, [[kofeiin]]i jt
#*[[biogeensed amiinid|biogeenseid amiine]]-: [[serotoniin]]i, [[dopamiin]]i, [[fenüületüülamiin]]i
#*[[ensüümid|ensüüme]]-: [[proteaas]]i, [[lipaas]]i, [[aminoproteaas]]i, [[invertaas]]i,[[peptiidid|peptiide]] jpt
#*[[antioksüdandid|antioksüdante]]-: [[β-karoteen]]i
#*[[polüfenoolid|polüfenoole]]-: [[katehhiin]]i, [[epikatehhiin]]i jt
#*[[fenoolsed ühendid|fenoolseid ühendeid]]: [[flavanool]]e, [[salitsüülhape]]t, [[proantotsüaniid]]e jt.
Kakaoube ja kakaovõid kasutatakse mõningal määral ka [[astma]], [[kopsupõletik]]u, köha ja külmetuse raviks ning [[tselluliit|tselluliidi]](väiksemahuline rasvaladestis), [[hemorroidid]]e ja [[kõrgvererõhktõbi|kõrgvererõhutõve]] eehk [[hüpertoonia]] ravis. Kakaoubade antioksüdatiivsete ühendite sisaldus on väga kõrgesuur. NeilNeed ühenditelühendid on võimekus kiirendadakiirendavad lümfisüsteemi tööd, läbi keemiliste signaalide (kiirendadesja inglrakuretseptorite k ''nitrix oxidase" signaale) ning rakuretseptoritekaudu.<ref>'''ingl k ''',S.J. Crozier*, A.G. Preston, J. W. Hurst, M.J. Payne, J. Mann, L. Hainly andja D. L. Miller, ''Cacao seeds are a "Super Fruit": A comparative analysis of various fruit powders and products'', ,[ http://journal.chemistrycentral.com/content/5/1/5 Uurimus] (inglise keeles)</ref>
1. [[Primaarsed metaboliidid|Primaarseid metaboliite]]
 
Võimalikult looduslikus keskkonnas kasvanud ningja minimaalselt töödeldud kakaotaime seemnetest saadud kakaorasv on võimelinesuudab sekkumasekkida kehaomase [[kolesterool]]i metabolismi[[metabolism]]i, muutes seeläbi keha erinevate elundite ja süsteemide ningja geenide[[geen]]ide võrgustike tööd.<ref name=Roth>'''ingl k ''', B. L. Roth,. ''The Serotonin Receptors: From Molecular Pharmacology to Human Therapeutics'', 2006,. ISBN: 1-58829-568-0, [http://books.google.ee/books?id=J6i6YpvCQfIC&pg=PA495&dq=serotonin+receptors+and+diseases&hl=et&sa=X&ei=RhZcUcLnHOib0AWPpIHoDg&ved=0CDUQ6AEwAg#v=onepage&q=serotonin%20receptors%20and%20diseases&f=false Google`i raamat (inglise keeles)]</ref><ref name=Martirosjan>Danik M. Martirosyan, ''Obesity, Diabetes, Cardiovascular Disorders and AIDS'', [http://books.google.ee/books?id=Qa0XDid71-0C&pg=PA266&dq=serotonin+receptors+and+diseases&hl=et&sa=X&ei=RhZcUcLnHOib0AWPpIHoDg&ved=0CFcQ6AEwCA#v=onepage&q=serotonin%20receptors%20and%20diseases&f=false Google`i raamat] (inglise keeles)</ref><ref name="Keen jt."/>
*[[sahhariidid|sahhariide]]- [[glükoosi]],[[sahharoos]]i,[[fruktoos]]i
*[[rasvaine]]id
*[[valgud|valke]]-[[albumiin]],[[globuliin]]([[trüpsiin]]i inhibiitor) jt
*[[vitamiinid|vitamiine]]- [[vitamiin A|A-vitamiin]]i,[[kaltsiferoolid|D-vitamiin]]i,[[vitamiin E|E-vitamiin]]i,[[vitamiin K|K-vitamiin]]i , B-vitamiine jne
*[[mineraalained|mineraalaineid]]-[[glükoos]]i,[[sahharoos]]i,[[fruktoos]]i
*[[aminohapped|aminohappeid]]
*[[oleiinhape]]t, [[steariinhape]]t ja [[palmitiinhape]]t ning vabu [[rasvhapped|rasvhappeid]]
*[[tselluloos]]i
*[[klorofüll]]i
 
[[Pilt:Cocoa butter p1410148.JPG|pisi|Kakaovõi]]
2. [[Sekundaarsed metaboliidid|Sekundaarseid metaboliite]]
=== Kakaovõi= ==
 
Kakaovõid[[Kakaovõi]]d valmistatakse tänapäeval tööstuslikult,. selleksSelleks koristataksekogutakse sobiva valmidusastmega kakaopuude seemned, need fermenteeritakse, koored eemaldatakse ningja jahvatakse väga peeneks pudruks, nimetusega [["liköör]] (ingl k ''liquor'')", edasi kuumutatakse , vajadusel mitmeidmitu kordikorda, altemperatuurini 80–230 80°C-230°C. Valminud või on pooltoode. jaSeda sedavajatakse vajavadtoiduainetetööstuses toiduainetetööstused ning kokanduse valdkond valmistoodeteja saamisekskokanduses.<ref>'''ingl k ''',C.M.D. Man, Adrian A. Jones,. ''Shelf Life Evaluation of Foods'', 2000, ISBN 0-8342-1782-1, [http://books.google.ee/books?id=ovoNjpn6aLUC&pg=PA170&dq=cocoa+liquors&hl=et&sa=X&ei=QEhdUZPRAcyd0wXGrYHQBg&ved=0CDsQ6AEwAzgK#v=onepage&q=cocoa%20liquors&f=false Google`i raamat] (inglise keeles)</ref>,<ref>'''ingl k ''', N. Sinha, Ph.D. ''Handbook of Food Products Manufacturing'', 2 Volume Set, ISBN 978-0-470-04964-8,[http://books.google.ee/books?id=mnh6aoI8iF8C&pg=PA678&dq=cocoa+liquors&hl=et&sa=X&ei=QEhdUZPRAcyd0wXGrYHQBg&ved=0CFoQ6AEwCTgK#v=onepage&q=cocoa%20liquors&f=false Google`i raamat] (inglise keeles)</ref>, <ref>'''inglA. kCrozier, H. Ashihara, F. Tom?s-Barbéran. ''',Teas, Cocoa and Coffee: Plant Secondary Metabolites and Health'', 2011. ASIN B005WH4J3K, http://books.google.ee/books?id=uwqt9eWPBX8C&printsec=frontcover&dq=Teas,+Cocoa+and+Coffee:+Plant+Secondary+Metabolites+and+Health&hl=et&sa=X&ei=uSxdUbj2IaiN0AXEXg&ved=0CCoQ6AEwAA Google`i raamat] (inglise keeles)</ref>
*[[fütosteroid]]e- α-ja β-[[sitosterool]]
*[[saponiinid|saponiine]]e
*[[alkaloid]]e- [[teobromiin]],[[kofeiin]] jt
*[[biogeensed amiinid|biogeenseid amiine]]-[[serotoniin]],[[dopamiin]], [[fenüületüülamiin]]
*[[ensüümid|ensüüme]]-[[proteaas]],[[lipaas]], [[aminoproteaas]], [[invertaas]],[[peptiidid]] jpt
*[[antioksüdandid|antioksüdante]]-[[β-karoteen]]i
*[[polüfenoolid|polüfenoole]]-[[katehhiin]]i, [[epikatehhiin]]i jt
*[[fenoolsed ühendid]]- [[flavanoolid|flavanoole]],[[salitsüülhape]]t, [[pro-antotsüaniidid|pro-antotsüaniide]] jpt.
Kakaoube ja kakaovõid kasutatakse mõningal määral ka [[astma]], [[kopsupõletik]]u, köha ja külmetuse raviks ning [[tselluliit|tselluliidi]](väiksemahuline rasvaladestis), [[hemorroidid]]e ja [[kõrgvererõhktõbi|kõrgvererõhutõve]] e [[hüpertoonia]] ravis. Kakaoubade antioksüdatiivsete ühendite sisaldus on väga kõrge. Neil ühenditel on võimekus kiirendada lümfisüsteemi tööd, läbi keemiliste signaalide (kiirendades ingl k ''nitrix oxidase" signaale) ning rakuretseptorite.<ref>'''ingl k ''',S.J Crozier*, A.G Preston, J. W Hurst, M.J Payne, J.Mann, L. Hainly and D. L Miller, ''Cacao seeds are a "Super Fruit": A comparative analysis of various fruit powders and products'', ,[ http://journal.chemistrycentral.com/content/5/1/5 Uurimus]</ref>
Võimalikult looduslikus keskkonnas kasvanud ning minimaalselt töödeldud kakaotaime seemnetest saadud kakaorasv on võimeline sekkuma kehaomase [[kolesterool]]i metabolismi, muutes seeläbi keha erinevate elundite ja süsteemide ning geenide võrgustike tööd.<ref>'''ingl k ''', B. L Roth, ''The Serotonin Receptors: From Molecular Pharmacology to Human Therapeutics'', 2006, ISBN: 1-58829-568-0, [http://books.google.ee/books?id=J6i6YpvCQfIC&pg=PA495&dq=serotonin+receptors+and+diseases&hl=et&sa=X&ei=RhZcUcLnHOib0AWPpIHoDg&ved=0CDUQ6AEwAg#v=onepage&q=serotonin%20receptors%20and%20diseases&f=false Google`i raamat]</ref>,
<ref>'''ingl k ''', Dr Danik M. Martirosyan Phd, ''Obesity, Diabetes, Cardiovascular Disorders and AIDS'', [http://books.google.ee/books?id=Qa0XDid71-0C&pg=PA266&dq=serotonin+receptors+and+diseases&hl=et&sa=X&ei=RhZcUcLnHOib0AWPpIHoDg&ved=0CFcQ6AEwCA#v=onepage&q=serotonin%20receptors%20and%20diseases&f=false Google`i raamat]</ref>,<ref>'''ingl k ''',C.L Keen, R. R Holt, P. I Oteiza, C. G Fraga, H. H Schmitz, ''Cocoa antioxidants and cardiovascular health'', Am J Clin Nutr January 2005 vol. 81 no. 1 298S-303S, [http://ajcn.nutrition.org/content/81/1/298S.long Artikkel]</ref>
 
=== Kakao ja šokolaad igapäevases tarbimises= ==
===Kakaovõi===
[[Pilt:Drinking chocolate, Portland.jpg|pisi|Kakao]]
Kakaojook ja kakaovõist valmistatud [[šokolaad]]id (milles kakaovõi sisaldus varieeruvvõib kas vähem kui 55% jaulatuda kuni 99%) sisaldavad alkaloidi [[teobromiin]] (ingl k theobromine)teobromiini ja tavaliselt vaid vähesel määral [[kofeiin]]ikofeiini, kuid suured annused võivad kaasa tuua samasuguseid sümptomeid nagu röstitud [[kohv]]iubade tarbimine joogina: unetus, ärrituvus, äkiline vererõhu tõus ja kõrvetised.
 
Arvatakse, et [[biogeensed amiinid]] võivad põhjustada [[migreen]]ihooge ja ning pikaajaline kakaoubade ja kakaovõid sisaldavate toodete (sh šokolaadi) tarbimine suurel hulgal võib esile kutsuda sõltuvuse, aga eelkõige siiski söömisharjumuste kaudu.<ref name="Piippo, Salo"/>,<ref name="isbn978-9985-70-313-7">{{cite book | editor = Raal, A. | title = Maailma ravimtaimede entsüklopeedia | edition = 1 | publisher = Eesti Entsüklopeediakirjastus| location = Eesti | year = 2010 | pages = 906-907 | isbn = 978-9985-70-313-7 | chapter = Kakaopuu: harilik kakaopuu | author = Raal, A. }}</ref>
Kakaovõid valmistatakse tänapäeval tööstuslikult, selleks koristatakse sobiva valmidusastmega kakaopuude seemned, need fermenteeritakse,koored eemaldatakse ning jahvatakse väga peeneks pudruks, nimetusega [[liköör]] (ingl k ''liquor''), edasi kuumutatakse , vajadusel mitmeid kordi, al 80°C-230°C. Valminud või on pooltoode ja seda vajavad toiduainetetööstused ning kokanduse valdkond valmistoodete saamiseks.<ref>'''ingl k ''',C.M.D. Man, Adrian A. Jones, ''Shelf Life Evaluation of Foods'', 2000, ISBN 0-8342-1782-1, [http://books.google.ee/books?id=ovoNjpn6aLUC&pg=PA170&dq=cocoa+liquors&hl=et&sa=X&ei=QEhdUZPRAcyd0wXGrYHQBg&ved=0CDsQ6AEwAzgK#v=onepage&q=cocoa%20liquors&f=false Google`i raamat]</ref>,<ref>'''ingl k ''', N.Sinha, Ph.D. ''Handbook of Food Products Manufacturing'', 2 Volume Set, ISBN 978-0-470-04964-8,[http://books.google.ee/books?id=mnh6aoI8iF8C&pg=PA678&dq=cocoa+liquors&hl=et&sa=X&ei=QEhdUZPRAcyd0wXGrYHQBg&ved=0CFoQ6AEwCTgK#v=onepage&q=cocoa%20liquors&f=false Google`i raamat]</ref>, <ref>'''ingl k ''',Teas, Cocoa and Coffee: Plant Secondary Metabolites and Health, 2011,
A. Crozier, H.Ashihara, F. Tom?s-Barbéran, ASIN B005WH4J3K,
http://books.google.ee/books?id=uwqt9eWPBX8C&printsec=frontcover&dq=Teas,+Cocoa+and+Coffee:+Plant+Secondary+Metabolites+and+Health&hl=et&sa=X&ei=uSxdUbj2IaiN0AXEXg&ved=0CCoQ6AEwAA Google`i raamat]</ref>
 
Kakaoubadest valmistatud toodete tarbimisel soovitatakse olla ettevaatlik inimestel, kellel on esinenud perekonnas [[skisofreenia]]t jt närvisüsteemi haiguslikke seisundeid, samuti rasvainete metabolismi häireid.<ref name=Roth/><ref name=Martirosjan/>
===Kakao ja šokolaad igapäevases tarbimises===
 
==== Kakao ja ravimite kõrvaltoimed= ===
Kakaojook ja kakaovõist valmistatud [[šokolaad]]id (kakaovõi sisaldus varieeruv kas vähem kui 55% ja kuni 99%) sisaldavad alkaloidi [[teobromiin]] (ingl k theobromine) ja tavaliselt vaid vähesel määral [[kofeiin]]i, kuid suured annused võivad kaasa tuua samasuguseid sümptomeid nagu röstitud [[kohv]]iubade tarbimine joogina: unetus, ärrituvus, äkiline vererõhu tõus ja kõrvetised.
 
Kakao ningja mitmed retseptiravimid konkureerivad (elunevad) kehas samade signaliseerimis- ningja transpordisüsteemide, ja[[rakk]]ude, raku-geenide, geeni-[[hormoon]]ide, hormoonide ja ensüümi-ensüümide, transkriptsioonifaktorite ningja [[DNA]] komplekteerimise kaudu, seega tuleks konsulteerida arstiga ka toitumise kauduosas konsulteerida, kui Teile on isiklikuks tarbimiseks määratud kas kolesterooli[[kolesterool]]i-, vererõhualandajaidvõi [[vererõhk|vererõhu]]alandajaid, erinevaid blokaatoreid, psühhotroopseid ravimeid jne.<ref>'''ingl k ''', W. Rosen, A. T. Weil,. ''From Chocolate to Morphine: Everything You Need to Know About Mind-Altering Drugs'', 2008, ISBN 0-618-48379-9, [http://books.google.ee/books?id=p6zyPxi4PYoC&printsec=frontcover&dq=From+Chocolate+to+Morphine:+Everything+You+Need+to+Know+About+Mind-Altering+Drugs&hl=et&sa=X&ei=XgtdUe6TCoeN0AXk4YHIBA&ved=0CCoQ6AEwAA Google`i raamat] (inglise keeles)</ref>
Arvatakse, et [[biogeensed amiinid]] võivad põhjustada [[migreen]]ihooge ja pikaajaline kakaoubade ja kakaovõid sisaldavate toodete (sh šokolaadi) tarbimine suurel hulgal võib esile kutsuda sõltuvuse, aga eelkõige siiski söömisharjumuste kaudu.<ref name="Piippo, Salo"/>,<ref name="isbn978-9985-70-313-7">{{cite book | editor = Raal, A. | title = Maailma ravimtaimede entsüklopeedia | edition = 1 | publisher = Eesti Entsüklopeediakirjastus| location = Eesti | year = 2010 | pages = 906-907 | isbn = 978-9985-70-313-7 | chapter = Kakaopuu: harilik kakaopuu | author = Raal, A. }}</ref>
 
<u>Märkus</u>:
Kakaoubadest valmistatud toodete tarbimisel soovitatakse olla ettevaatlik inimestel, kellel on esinenud perekondlikku [[skisofreenia]]t jpt närvisüsteemi osalusega haiguslikke seisundeid, ka [[stress]]i ja rasvainete metabolismi häireid jpm. <ref>'''ingl k ''', B. L Roth, ''The Serotonin Receptors: From Molecular Pharmacology to Human Therapeutics'', 2006, ISBN: 1-58829-568-0, [http://books.google.ee/books?id=J6i6YpvCQfIC&pg=PA495&dq=serotonin+receptors+and+diseases&hl=et&sa=X&ei=RhZcUcLnHOib0AWPpIHoDg&ved=0CDUQ6AEwAg#v=onepage&q=serotonin%20receptors%20and%20diseases&f=false Google`i raamat]</ref>,
<ref>'''ingl k ''', Dr Danik M. Martirosyan Phd, ''Obesity, Diabetes, Cardiovascular Disorders and AIDS'', [http://books.google.ee/books?id=Qa0XDid71-0C&pg=PA266&dq=serotonin+receptors+and+diseases&hl=et&sa=X&ei=RhZcUcLnHOib0AWPpIHoDg&ved=0CFcQ6AEwCA#v=onepage&q=serotonin%20receptors%20and%20diseases&f=false Google`i raamat]</ref>
 
====Kakao ja ravimite kõrvaltoimed====
 
Kakao ning mitmed retseptiravimid konkureerivad (elunevad) kehas samade signaliseerimis ning transpordisüsteemide ja raku-, geeni-, hormoonide ja ensüümi-, transkriptsioonifaktorite ning DNA komplekteerimise kaudu, seega tuleks konsulteerida arstiga ka toitumise kaudu, kui Teile on isiklikuks tarbimiseks määratud kas kolesterooli-, vererõhualandajaid, erinevaid blokaatoreid, psühhotroopseid ravimeid jne.<ref>'''ingl k ''', W.Rosen, A. T. Weil, ''From Chocolate to Morphine: Everything You Need to Know About Mind-Altering Drugs'', 2008, ISBN 0-618-48379-9,
[http://books.google.ee/books?id=p6zyPxi4PYoC&printsec=frontcover&dq=From+Chocolate+to+Morphine:+Everything+You+Need+to+Know+About+Mind-Altering+Drugs&hl=et&sa=X&ei=XgtdUe6TCoeN0AXk4YHIBA&ved=0CCoQ6AEwAA Google`i raamat]</ref>
 
==Viited==
 
==Kirjandus==
* A. Raal, ''"Farmakognoosia''", 2010, lk 97-99, Tartu Ülikooli Kirjastus, ISBN 978-9949-19-412-4
*A. Raal, ''"Maailma ravimtaimede entsüklopeedia''", lk 906-907, Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2010, ISBN 978 9985 70 313 7
 
== Välislingid ==
{{commonskat|Theobroma cacao|Theobroma cacao}}
{{commonskat|Cocoa beans|Cocoa beans}}
Kakaoubadest valmistatud toodete tarbimisel soovitatakse olla ettevaatlik inimestel, kellel on esinenud perekondlikku [[skisofreenia]]t jpt närvisüsteemi osalusega haiguslikke seisundeid, ka [[stress]]i ja rasvainete metabolismi häireid jpm. <ref>'''ingl k ''',* B. L. Roth,. ''The Serotonin Receptors: From Molecular Pharmacology to Human Therapeutics'', 2006,. ISBN: 1-58829-568-0, [http://books.google.ee/books?id=J6i6YpvCQfIC&pg=PA495&dq=serotonin+receptors+and+diseases&hl=et&sa=X&ei=RhZcUcLnHOib0AWPpIHoDg&ved=0CDUQ6AEwAg#v=onepage&q=serotonin%20receptors%20and%20diseases&f=false Google`i raamat]</ref>,
 
*Danik BM. L Roth,Martirosyan. ''TheObesity, SerotoninDiabetes, Receptors:Cardiovascular FromDisorders Molecularand Pharmacology to Human TherapeuticsAIDS'', 2006, ISBN: 1-58829-568-0,. [http://books.google.ee/books?id=J6i6YpvCQfICQa0XDid71-0C&pg=PA495PA266&dq=serotonin+receptors+and+diseases&hl=et&sa=X&ei=RhZcUcLnHOib0AWPpIHoDg&ved=0CDUQ6AEwAg0CFcQ6AEwCA#v=onepage&q=serotonin%20receptors%20and%20diseases&f=false Google`i raamat]</ref>,
*Dr Danik M. Martirosyan Phd, ''Obesity, Diabetes, Cardiovascular Disorders and AIDS'', [http://books.google.ee/books?id=Qa0XDid71-0C&pg=PA266&dq=serotonin+receptors+and+diseases&hl=et&sa=X&ei=RhZcUcLnHOib0AWPpIHoDg&ved=0CFcQ6AEwCA#v=onepage&q=serotonin%20receptors%20and%20diseases&f=false Google`i raamat]</ref>
 
 
[[Kategooria:Haisupuulised]]
27 003

muudatust