Skageni maalijad: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Uus lehekülg: 'thumb|350px|Peder Severin Krøyeri maalil ''[[Hip-hip-hurraa!'' (1888) on kujutatud mitmeid Skageni kunstnik...' |
|||
31. rida:
Anna ja Michael Ancher, Krøyer ja Tuxen maalisid Skagenis jätkuvalt kuni 20. sajandini, nendega ühinesid aeg-ajalt ka nende varasemad kunstnikest sõbrad.
==Kunstnike perekondlikud suhted==
Skageni maalikunstnikest kujunes tihedate sidemetega kogukond. Sellele aitas kaasa kunstnike ja selle maakandi noorte naiste järjest süvenev läbikäimine. 1880. aastal abiellus Michael Ancher külalistemaja peretütre Anna Brøndumiga, Viggo Johansen abiellus Martha Mølleriga (Anna Brøndumi nõbu) ning Karl Madsen abiellus kooliõpetaja Helene Christenseniga.
Ancherite kodumajast, kuhu pere oli sisse kolinud 1884. aastal, sai kunstnike koloonia tugipunkt, eriti veel seetõttu, et abielupaar elas seal aasta ringi. Kui nende tütar Helga (väike tüdruk maalil “Hip-hip-hurraa!”) 1964. aastal suri, siis pärandas ta kodumaja fondile, kes peagi kohandas selle Skageni muuseumiks - Skageni maalikunstnike tööde eksponeerimiskohaks.
Johansenide peres oli palju lapsi. Neid võib näha tantsimas ümber jõulupuu Viggo Johanseni maalil „Häid jõule!“.
Skageni kunstnike rühmituse üks liidreid P. S. Krøyer abiellus Marie Triepckega, kellesse ta oli armunud 1888. aastal Pariisis viibides. Toda jõukat saksa inseneri tütart peeti tollal Taani kõige ilusamaks naiseks. Aastate möödudes Krøyeri tervis halvenes järjest enam ja Marie tundis end abielus üha õnnetumana. Abielu lõppes lahutusega 1905. aastal, mil Marie jäi lapseootele pärast armuafääri Rootsi helilooja Hugo Alfvéniga, kellega Marie hiljem abiellus. Krøyer suri Skagenis neli aastat hiljem, tõenäoliselt vaimuhaigusesse. <ref name="Svanholm"/>
1901. aastal, pärast oma esimese naise surma, abiellus Laurits Tuxen norralanna Frederikke Treschowiga. Peagi ostis ta Skagenis maja, kus oma ajal olid peatunud Viggo ja Martha Johansen ning hiljem, 1880. aastatel, Marie ja P. S. Krøyer. Tuxen muutis ostetud maja oma alaliseks suvekoduks.<ref>[http://www.skagensiden.dk/asp/page.asp?id=2 "Madam Bendsens gård",] ''Skagen i gamle dage''. /Danish) Retrieved 27 August 2010.</ref>
Michael Ancher and Laurits Tuxen surid 1927, Anna Ancher ja Viggo Johansen 1935. aastal.
==Skageni muuseum==
[[Pilt:Skagens museum.jpg|thumb|right|200px|Skageni muuseum paikneb hotelli „Brøndum“ vanas aias.]]
[[Skageni muuseum]] asutati oktoobris 1908. Kohalik apteeker Victor Christian Klæbel, Brøndumi hotelli omanik ja Anna Ancheri vend Degn Brøndum ning kunstnikud Michael Ancher, P. S. Krøyer ja Laurits Tuxen volitati moodustama muuseumi esimest nõukogu. Pärast P. S Krøyeri surma 1909 kasutati tema Skageni istanduses asuvat maja muuseumina. 1919. a. kinkis Degn Brøndum hotelli ümbritseva vana aia Skageni muuseumile. 1926. aastal alustati seal ehitustöödega ning uus muuseum avati 1928. aastal.
1982. aastal laiendati muuseumi näitusepinda arhitekt Jacob Blegvadi kavandi kohaselt. Tema projekteeris ka hilisema juurdeehituse, mis avati 1989. aastal. Tänapäeval sisaldab Skageni muuseumi kollektsioon rohkem kui 1800 kunstiteost.<ref>[http://www.skagensmuseum.dk/index.php?id=7&L=2 "Skagens Museum"], Retrieved 19 August 2010.</ref>
==Skageni maalijate kujutamine filmis==
Skageni kunstnike teemat käsitleb Rootsi režissöör [[Kjell Grede]] oma filmis[[Hip-hip-hurraa (film)|“Hip-hip-hurraa!”]] (1987), mis on saanud oma pealkirja Krøyeri samanimelise maali järgi. Filmi keskne tegelane on Kroyer. Film on võitnud mitmeid auhindu, sealhulgas ka Veneetsia filmifestivalil 1987. aastal.
==Skageni kunstnike maale==
==Vaata ka==
| |||
