Erinevus lehekülje "Harilik kakaopuu" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 466 baiti ,  7 aasta eest
jätkan toimetamist
(jätkan toimetamist)
| binomial_authority = [[Carl von Linné|L.]]
}}
'''Harilik kakaopuu''' (''Theobroma cacao'') on [[Haisupuulised|haisupuuliste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonda]] [[kakaopuu (perekond)|kakaopuu]] [[perekond (bioloogia)|perekonda]] kuuluv [[puu]].
[[File:Theobroma cacao MHNT.BOT.2004.0.204.jpg|thumb|''Theobroma cacao'']]
 
'''Harilik kakaopuu''' (''Theobroma cacao'') on [[Haisupuulised|haisupuuliste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonna]] [[kakaopuu (perekond)|kakaopuu]] [[perekond (bioloogia)|perekonna]] [[liik (bioloogia)|liik]].
 
== Botaanilised tunnused ==
Kakaopuu on tavaliselt alla 8 m kõrgune, igihaljas, väändunud tüve ja laia võraga puu. Kuni 40 cm pikkused lehed on õhukesed, läikivad, ovaalsed või süstjad, tüve pool ümaramad ning noored lehed on punased. [[Õis|Õied]] on väikesed ja helekollased ning kasvavad otse tüvel.<ref name="S. Piippo, U. Salo">S. Piippo, U. Salo, ''Meelte ja tunnete taimed'', Tallinn: Kirjastus Varrak, 2007</ref>,<ref name="isbn978-9985-70-313-7">{{cite book | editor = Raal, A. | title = Maailma ravimtaimede entsüklopeedia | edition = 1 | publisher = Eesti Entsüklopeediakirjastus| location = Eesti | year = 2010 | pages = 906-907 | isbn = 978-9985-70-313-7 | chapter = Kakaopuu: harilik kakaopuu | author = Raal, A. }}</ref>
 
Kakaopuu [[viljad]] on paksutavaliselt kooregaalla 8 m kõrge, 15–25igihaljas, cmväändunud pikkusedtüve ja 10laia cmvõraga paksused,puu. Kuni 4 dm pikkused lehed on kollasedõhukesed, rohelisedläikivad,pruunid ovaalsed või punakad.süstjad, Viljalihatüve seespool onümaramad. ridadenaNoored 20–50lehed pruunion [[seemepunane|punased]]t. ehk[[Õis|Õied]] on väikesed ja helekollased ning kasvavad otse kakaoubatüvel.<ref name="Piippo, Salo">S. Piippo, U. Salo, "Meelte ja tunnete taimed". [[Tallinn]], "[[Varrak (kirjastus)|Varrak]]" [[2007]]</ref>,<ref name="isbn978-9985-70-313-7">{{cite book | editor = Raal, A. Raal | title = Maailma ravimtaimede entsüklopeedia | edition = 1 | publisher = Eesti Entsüklopeediakirjastus| location = Eesti | year = 2010 | pages = 906-907 | isbn = 978-9985-70-313-7 | chapter = Kakaopuu: harilik kakaopuu | author = Raal, A. Raal }}</ref>
 
Kakaopuu [[vili|viljad]] on paksu koorega, 15–25 cm pikkused ja 10 cm paksused, [[kollane|kollased]], [[roheline|rohelised]], [[pruun]]id või punakad. Viljaliha sees on ridadena 20–50 pruuni [[seeme]]t ehk kakaouba.<ref name="Piippo, Salo"/><ref name="isbn978-9985-70-313-7"/>
 
=== Õied ===
 
Kakaopuu õitest valmistatakse Kesk-Ameerikas jooki väsimuse vastu, jahvatatud seemneid peetakse aga südametoonikuks.<ref name="Piippo, Salo"/>
 
=== Vili ja seemned ===
 
Kakaovili on üsna paksu koorega [[mari]]. Marja sees on justkui 5 kambriks jaotunud [[viljaliha]] ja selle sees [[seeme|seemned]]. Vilju koristatakse käsitsi, kuna kakaoviljad ei valmi korraga ja valmidusastet määratakse vilja värvuse järgi<ref name="isbn978-9985-70-313-7"/><ref>H.-D. Belitz, Werner Grosch, Peter Schieberle 2009, ISBN: 978-3-540-69933-0 [http://books.google.ee/books?id=xteiARU46SQC&pg=PA961&lpg=PA961&dq=chemical+consistency+of+cacao+bean&source=bl&ots=HzKrhSTRnI&sig=-cqAECjjPDtpArrwynJqGRM_HGc&hl=et&sa=X&ei=ICtcUanUIIeu0QWnzoHYDw&ved=0CE0Q6AEwBjgK#v=onepage&q=chemical%20consistency%20of%20cacao%20bean&f=false Google`i raamat] (inglise keeles)</ref>. Ühes kakaooas on keskmiselt 40 seemet.
 
=== Seemne koor ja D-vitamiin ===
 
Kakaoseemne koorena käsitletakse iga üksiku kakaooa koort, mis eemaldatakse pärast kääritamist. [[1935]]. aasta uurimuse kohaselt sisaldasid [[Gold Coast]]is kasvanud [[Forastero]] (Amelonado) ja päikesevalguse käes kääritatud kakaoubade koored [[Kaltsiferoolid|D-vitamiini]] kuni 28 IU/g ja see oli tunduvalt rohkem kui pimedates kastides kääritatud ubadel<ref name="Knapp & Coward">A. W. Knapp, K. H. Coward, ''The Vitamin D activity of Cacao Shell'', Biochemical Journal 1935, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC1266821/pdf/biochemj01066-0097.pdf]</ref>. Samuti leidsid nad koores A- ja B-sterooli (identne käärituspärmiga (de Balsac, 1933)), kuid kuna katses kasutati fermenteerunud kakaokoori, siis ei osanud uurijad vastata, kas steroolid on ka töötletamata koores või moodustus [[ergokaltsiferool]] (tavatermin) üksnes välistegurite toimel.<ref name="Knapp & Coward"/>.
 
Kakaokoored kui tootmise kõrvalprodukt söödetakse kas kariloomadele või [[kompost]]eeritakse.<ref>F. Hardy, ''Cacao Manual'' 1960. Inter-American Institute of Agricultural Sciences, [http://books.google.ee/books?id=_ol0KGWC-f4C&pg=PA377&dq=vitamin+D+and+cacao&hl=et&sa=X&ei=h2BcUdmjOISp0QWqo4GwDQ&ved=0CEMQ6AEwBQ#v=onepage&q=vitamin%20D%20and%20cacao&f=false Google`i raamat] (inglise keeles)</ref>
 
===Kakaooad===
[[Pilt:Theobroma cacao MHNT.BOT.2004.0.204.jpg|pisi|Kakaooad]]
Kakaoseemneid hakatakse pärast 2-8 päeva kestvat [[kääritamine|kääritamist]] ehk [[fermenteerimine|fermenteerimist]] kas päikese käes või [[kuivati]]s [[kakaouba|kakaoubadeks]] nimetama.
 
[[Brasiilia]]s [[Ilhéus]]es 30 tundi pärast kääritamise algust võetud oanäidise fülogeneetiline uuring tuvastas rikkama [[mikrofloora]] kui algselt arvatud:<ref>K. Illeghems, L. De Vuyst, Z. Papalexandratou, S. Weckx, ''Phylogenetic Analysis of a Spontaneous Cocoa Bean Fermentation Metagenome Reveals New Insights into Its Bacterial and Fungal Community Diversity'', [http://www.plosone.org/article/info:doi/10.1371/journal.pone.0038040 Uurimus] (inglise keeles)</ref><ref>M. Sánchez-Hervás, J.V. Gil, F. Bisbal, D. Ramón, P.V. Martínez-Culebras, ''Mycobiota and mycotoxin producing fungi from cocoa beans'', International Journal of Food Microbiology, Vol 125, 3, 2008, lk. 336-340,[http://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0168160508002225] (inglise keeles)</ref>
*Bakterid: ''[[E.coli]], [[K. pneumonia]], [[Lactobacillus brevis]], [[Lactobacillus casei]], [[Lactobacillus fermentum]], [[Lactobacillus rhamnosus]], [[Lactobacillus vaginalis]]'' jt
*Viirused: valdavalt ''[[Myoviridae]]'' ja ''[[Siphoviridae]]''
*Mükobioota: ''[[Lachancea thermotolerans]], [[Pichia angusta]], [[Saccharomyces cerevisiae]], [[Aspergillus]]'' jpt.
 
Kakaoseemned on kõrge [[toiteväärtus]]ega. Need sisaldavad ligi 50% rasva. Seemned soodustavad [[seedimine|seedimist]] ja vähendavad loomsete valkude tekitatud [[allergia]]t, suurendavad [[kusi|kuseeritust]] ([[teobromiin]]), laiendavad [[veresoon]]i ja parandavad [[erektsioon]]i, hõlbustavad [[hingamine|hingamist]] ning ergutavad [[süda]]me ja [[vereringe]]elundkonna tööd.<ref name="isbn978-9985-70-313-7"/><ref name="isbn978-9949-19-412-4">{{cite book | editor = A. Raal | title = Farmakognoosia | edition = 1 | publisher = Tartu Ülikooli Kirjastus | location = Tartu | year = 2010 | pages = 97-99 | isbn = 978-9949-19-412-4 | author = A. Raal }}</ref>
==Kromosoomistik==
Kakaol on (2n=2x=20) kromosoomi. <ref>'''ingl k''', X.Argout, J.Salse, J.Aury, M.J. Guiltinan, G. Droc, J. Gouzy, M. Allegre, C.Chaparro, T.Legavre, S.N Maximova, M.Abrouk, F. Murat, O. Fouet, J. Poulain, M.Ruiz, Y. Roguet, M.Rodier-Goud, J. F. Barbosa-Neto, F. Sabot, D.Kudrna, J. Siva S Ammiraju, S.C. Schuster, J. E. Carlson, E. Sallet, T. Schiex, ''The genome of Theobroma cacao'', Nature Genetics, 43,101–108, (2011),doi:10.1038/ng.736,[http://www.nature.com/ng/journal/v43/n2/full/ng.736.html]</ref>
 
Kakaol on (2n=2x=20) kromosoomi. <ref>X. Argout, J. Salse, J. Aury, M.J. Guiltinan, G. Droc, J. Gouzy, M. Allegre, C. Chaparro, T. Legavre, S.N. Maximova, M. Abrouk, F. Murat, O. Fouet, J. Poulain, M.Ruiz, Y. Roguet, M. Rodier-Goud, J.F. Barbosa-Neto, F. Sabot, D. Kudrna, J. Siva S. Ammiraju, S.C. Schuster, J.E. Carlson, E. Sallet, T. Schiex, ''The genome of Theobroma cacao'', Nature Genetics, 43, 101–108, (2011), doi:10.1038/ng.736, [http://www.nature.com/ng/journal/v43/n2/full/ng.736.html] (inglise keeles)</ref>
== Levik ja kasvatamine ==
 
{| class="wikitable" align=left style="font-size: 87%;"
==Ajalugu==
|+Suurimad tootjad 2008. aastal<ref name="fao">{{netiviide | URL = http://faostat.fao.org/site/567/default.aspx#ancor| Pealkiri = "Food and Agriculture Organization of the United Nations"| Väljaanne = faostat.fao.org| Kasutatud = 30.12.2010| Keel = inglise}}</ref>
 
! Riik
Kakaopuud on Kesk-Ameerikas kasvatatud vähemalt 2000 aastat ja kasutatud 1000 aastat eKr<ref>J.C. Motamayor, A.M. Risterucci, P.A. Lopez, C.F. Ortiz, A. Moreno ja C. Lanaud, ''Cacao domestication I: the origin of the cacao cultivated by the Mayas'', Heredity (2002) 89, 380–386. doi:10.1038/sj.hdy.6800156 (2011), doi:10.1038/ng.736, [http://www.nature.com/hdy/journal/v89/n5/full/6800156a.html Artikkel] (inglise keeles)</ref>. Arheoloogiliste ja keemiliste analüüside kaudu (sh [[radiosüsiniku meetod]]) on tuvastatud [[alkaloid]]i -[[teorbomiin]]i jälgi juba varasemastki ajast<ref>J.S. Henderson, R.A. Joyce, G.R. Hall, W. Jeffrey Hurst ja P.E. McGovern. ''Chemical and archaeological evidence for the earliest cacao beverages''. www.pnas.org_cgi_doi_10.1073_pnas.0708815104 PNAS 2007, vol. 104, 48, lk. 18937–18940, [http://www.pnas.org/content/104/48/18937.full.pdf] (inglise keeles)</ref>
! Toodang,<br> tonnides
 
! width=40| Osakaal,<br>%
Tollest ajast saadik on kakao Kesk-Ameerika põhiline kaubaartikkel.<ref name="Piippo, Salo"/>
 
Esimesena eurooplastest nägid kakaoube [[Kolumbus]]e meeskonna liikmed [[1502]], kuid tegelikult said eurooplased [[kakao]]st aimu alles [[Hernan Cortez]]i kohtumisel [[Montezuma]]ga [[asteegid|asteekide]] pealinnas [[Tenochtitlan]]is [[1519]]. Cortez ja teised panid tähele, et asteekide valitseja suures koguses üht jooki tarvitas, mida tema alluvad enne hoolikalt vahule ajasid. Umbes sel ajal viidi esimesed kakaooad Euroopasse, kuid jooki tutvustati [[Hispaania]] õukonnas esimest korda [[1544]].
 
[[Šokolaadijook]]i hakati [[Euroopa]]s valmistama [[17. sajand]]il, kõigepealt Hispaanias. Kuna kakao maksis palju, said seda endale lubada vaid rikkad. Maiustusi hakati kakaost valmistama [[19. sajand]]i keskel.<ref name="Piippo, Salo"/>
 
Teaduslikult kirjeldas kakaod esimest korda [[1753]] [[Linnaeus]], kes andis talle [[ladina keel|ladinakeelse]] nime ''Theobroma'', mis tähendab [[jumal]]ate toitu.
 
Kakaopuu kasvab looduses [[Kesk-Ameerika|Kesk]]- ja [[Lõuna-Ameerika]]s. Kakaopuuistandused asuvad põhiliselt Brasiilias, [[Lääne-Aafrika]]s ja [[Kagu-Aasia]]s.<ref name="Piippo, Salo"/>. Levinuimad kakaosordid on [[Criollo]], [[Forastero]] ja [[Trintario]]. <ref>A. Bertazzo, S. Comai, F. Mangiarini, S. Chen. ''Composition of Cacao Beans. Chocolate in Health and Nutrition''. Nutrition and Health Volume 7, 2013, lk. 105-117, [http://jac.oxfordjournals.org/content/51/2/241.full] (inglise keeles)</ref>
 
{| class=wikitable
|+Suurimad tootjad 2008. aastal<ref name=fao>{{netiviide | URL = http://faostat.fao.org/site/567/default.aspx#ancor| Pealkiri = "Food and Agriculture Organization of the United Nations"| Väljaanne = faostat.fao.org| Kasutatud = 30.12.2010| Keel = inglise}}</ref>
! Riik !! Toodang !! Osakaal
|-
| {{PisiLipp|Côte d'Ivoire}} || 1 370 000 t || 34,1%
| 1 370 000
| 34,1
|-
| {{PisiLipp|Indoneesia}} || 792 761 t || 18,5%
| 792 761
| 18,5
|-
| {{PisiLipp|Ghana}} || 700 000 t || 16,3%
| 700 000
| 16,3
|-
| {{PisiLipp|Nigeeria}} || 500 000 t || 11,7%
| 500 000
| 11,7
|-
| {{PisiLipp|Brasiilia}} || 202 030 t || 4,7%
| 202 030
| 4,7
|-
| {{PisiLipp|Kamerun}} || 187 532 t || 4,4%
| 187 532
| 4,4
|-
| {{PisiLipp|Ecuador}} || 94 300 t || 2,2%
| 94 300
| 2,2
|-
| {{PisiLipp|Paapua Uus-Guinea}} || 48 800 t || 1,1%
| 48 800
| 1,1
|-
| {{PisiLipp|Colombia}} || 44 740 t || 1,0%
| 44 740
| 1,0
|-
| {{PisiLipp|Dominikaani Vabariik}} || 42 154 t || 1,0%
| 42 154
| 1,0
|-
| '''Maailm kokku'''
| '''4 287 917'''
| 100
|-
! Maailm kokku !! 4 287 917 t !! 100%
|}
Kakaopuu kasvab looduses [[Kesk-Ameerika|Kesk]]- ja [[Lõuna-Ameerika]]s. Kakaopuuistandused asuvad põhiliselt [[Brasiilia]]s, [[Lääne-Aafrika]]s ja [[Kagu-Aasia]]s.<ref name="S. Piippo, U. Salo"/>. Levinumad kodustatud kakaosordid on: [[Criollo]], [[Forastero]] ja [[Trintario]]. <ref>'''ingl k ''', A.Bertazzo Ph.D., S. Comai Ph.D., F. Mangiarini Ph.D., S. Chen Ph.D., '' Composition of Cacao Beans'', Chocolate in Health and Nutrition, Nutrition and Health Volume 7, 2013, pp 105-117, [http://jac.oxfordjournals.org/content/51/2/241.full]</ref>
 
2009. aastal toodeti maailmas kokku 4,22 miljonit tonni kakaoubasid ja [[istandik]]e kogupindala oli 8,54 miljonit [[hektar]]it. Viimase 40 aasta jooksul on kakaoubade kogutoodang maailmas tõusnud kolm korda.<ref name="fao"/>
 
<!-- ===Kakaopuu õied===
==Ajalugu==
 
Kakaopuud on Kesk-Ameerikas kasvatatud vähemalt 2000 aastat ja kasutatud 1000 aastat eKr.<ref>'''ingl k''', J C Motamayor, A M Risterucci, P A Lopez, C F Ortiz, A Moreno and C Lanaud, ''Cacao domestication I: the origin of the cacao cultivated by the Mayas'', Heredity (2002) 89, 380–386. doi:10.1038/sj.hdy.6800156, (2011),doi:10.1038/ng.736,[ http://www.nature.com/hdy/journal/v89/n5/full/6800156a.html Artikkel]</ref> Arheoloogiliste ja keemiliste analüüside kaudu (sh [[radiosüsiniku meetod]]) on tuvastatud [[alkaloid]]i -[[teorbomiin]]i jälgi juba varem kui eelpool viidatud 1000 aastat eKr.<ref>'''ingl k ''',J.S. Henderson, R. A. Joyce, G. R. Hall, W. Jeffrey Hurst, and P. E. McGovern,
''Chemical and archaeological evidence for the earliest cacao beverages'', www.pnas.org_cgi_doi_10.1073_pnas.0708815104 PNAS, 2007, vol. 104, 48, pg 18937–18940, [http://www.pnas.org/content/104/48/18937.full.pdf]</ref>
 
Tollest ajast saadik on kakao Kesk-Ameerika põhiline kaubaartikkel.<ref name="S. Piippo, U. Salo"/>
 
Esimesena eurooplastest nägid kohviube [[Kolumbus]]e meeskonna liikmed [[1502]], kuid tegelikult said eurooplased kohvist aimu alles [[Hernan Cortez]]i kohtumisel [[Montezuma]]ga [[asteegid|asteekide]] pealinnas [[Tenochtitlan]]is [[1519]]. Cortez ja teised panid tähele, et asteekide valitseja suures koguses üht jooki tarvitas, mida tema alluvad enne hoolikalt vahule ajasid. Umbes sel ajal viidi esimesed kakaooad Euroopasse, kuid jooki tutvustati [[Hispaania]] õukonnas esimest korda [[1544]].
 
[[Šokolaadijook]]i hakati [[Euroopa]]s valmistama [[17. sajand]]il, kõigepealt Hispaanias. Kuna kakao maksis palju, said seda endale lubada vaid rikkad. Maiustusi hakati kakaost valmistama [[19. sajand]]i keskel.<ref name="S. Piippo, U. Salo"/>
 
Teaduslikult kirjeldas kakaod esimest korda [[1753]] [[Carl von Linné]], kes andis talle ka teadusliku nime ''Theobroma'', mis tähendab '''jumalate toitu'''.
 
===Kakaopuu õied===
Kakaopuu õitest valmistatakse Kesk-Ameerikas jooki väsimuse vastu, jahvatatud seemneid peetakse aga südametoonikuks.<ref name="S. Piippo, U. Salo"/>
 
===Vili ja seemned===
Kakaovili1 on| üsnapublisher paksu= kooregaEesti mari.Entsüklopeediakirjastus| Marjalocation sees= onEesti justkui| kambriteks(viieks)year jaotunud= viljaliha2010 ja| sellepages sees= seemned.906-907 Vilju| koristatakseisbn käsitsi,= kuna978-9985-70-313-7 kakaoviljad| valmivadchapter erinevatel= aegadelKakaopuu: jaharilik valmidusastetkakaopuu määratakse| viljaauthor värvuse= Raal, järgiA. }}</ref>,<ref name="isbn978-99859949-7019-313412-74">{{cite book | editor = Raal, A. | title = Maailma ravimtaimede entsüklopeediaFarmakognoosia | edition = 1 | publisher = EestiTartu Ülikooli Kirjastus Entsüklopeediakirjastus| location = EestiTartu | year = 2010 | pages = 90697-90799 | isbn = 978-99859949-7019-313412-7 | chapter = Kakaopuu: harilik kakaopuu4 | author = Raal, A. }}</ref>,<ref>'''ingl k ''', H.-D. Belitz, Werner Grosch, Peter Schieberle'', 2009, ISBN: 978-3-540-69933-0 ,[http://books.google.ee/books?id=xteiARU46SQC&pg=PA961&lpg=PA961&dq=chemical+consistency+of+cacao+bean&source=bl&ots=HzKrhSTRnI&sig=-cqAECjjPDtpArrwynJqGRM_HGc&hl=et&sa=X&ei=ICtcUanUIIeu0QWnzoHYDw&ved=0CE0Q6AEwBjgK#v=onepage&q=chemical%20consistency%20of%20cacao%20bean&f=false Google`i raamat]</ref>
====Keemiline koostis====
 
Kakaopuult korjatud seemned ja nendest valmistatud erinevad tooted on sõltuvalt kasutatud tehnikatest ning meetodidest ja tarbimisviisidest suuresti varieeruva keemilise koostisega. Nii on farmakognoosias pakkunud huvi seemnetes leiduvad [[looduslikud ühendid]] ning kasutamine ja kakaopuu viljade raviomadused inimeste tarbeks.
====Seemne koor ja vitamiin D====
Kakaoseemne koorena käsitletakse iga üksiku kakaooa (''testa of bean'', neid on ühes kakaoviljas keskmiselt 40 tk) välist koort, mis eemaldatakse peale kääritamist. Aastal 1935, Knoppi ja Cowardi poolt avaldatud uurimuse kohaselt, sisaldasid [[Gold Coast]]is kasvanud [[Forastero]](Amelonado) ja loodusliku päikesevalguse käes kääritatud kakaoseemnete (ubade) koored [[Kaltsiferoolid|vitamiini D]] kuni 28 IU-d 1 gr kohta ja see oli tunduvalt rohkem kui pimedates kastides kääritatud ubadel. Samuti leidsid nad nimetatud koores kaks sterooli A ja B (identne käärituspärmiga (de Balsac, 1933) kuid kuna testi läbiviimisel kasutati fermenteerunud kakaokoori siis ei osanud uurijad kindlalt pakkuda, kas steroolid on ka töötletamata koores ja/või toimus [[ergokaltsiferool]]i (tavatermin) moodustumine üksnes välistegurite toimel.<ref>'''ingl k ''',A. W. Knapp, K. H. Coward, ''The Vitamin D activity of Cacao Shell'', Biochemical Journal, 1935, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC1266821/pdf/biochemj01066-0097.pdf]</ref>
Kakaokoored kui tootmise kõrvalprodukt söödetakse kas kariloomadele ehk tarvitatakse [[kompost]]ina.<ref>'''ingl k ''',F.Hardy, ''Cacao Manual'', 1960, Inter-American Institute of Agricultural Sciences,
[http://books.google.ee/books?id=_ol0KGWC-f4C&pg=PA377&dq=vitamin+D+and+cacao&hl=et&sa=X&ei=h2BcUdmjOISp0QWqo4GwDQ&ved=0CEMQ6AEwBQ#v=onepage&q=vitamin%20D%20and%20cacao&f=false Google`i raamat]</ref>
 
===Kakaooad===
Kakaoseemned peale saagikoristuse järgset töötlemist, 2-8 päeva kas päikese käes ehk spetsiaalsetes kuivatites kääritamist (fermenteerimist), kannavad nimetust kakaooad.‘Leão De Ouro’ istanduses, Ilhéuses, Brasiilias, 30 h peale kakaoubade tööstusliku kääritamise (fermentatsiooni) algust kastidest võetud kontroll-näidise fülogeneetiline uuring tuvastas rikkama mikrofloora, kui algselt arvatud:<ref>'''ingl k ''', K. Illeghems,L. De Vuyst, Z. Papalexandratou, S. Weckx, ''Phylogenetic Analysis of a Spontaneous Cocoa Bean Fermentation Metagenome Reveals New Insights into Its Bacterial and Fungal Community Diversity'', [http://www.plosone.org/article/info:doi/10.1371/journal.pone.0038040 Uurimus]</ref>, <ref>'''ingl k ''',M. Sánchez-Hervás, J.V. Gil, F. Bisbal, D. Ramón, P.V. Martínez-Culebras, ''Mycobiota and mycotoxin producing fungi from cocoa beans'', International Journal of Food Microbiology, Vol 125, 3, 2008, Pg 336-340,[http://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0168160508002225]</ref>
*Bakterid: ''[[E.coli]]'', ''[[K.pneumonia]]'', ''[[Lactobacillus brevis]]'', ''[[L. casei]]'', ''[[L. fermentum]]'', ''[[L. rhamnosus]]'', ''[[L. vaginalis]]'' jpt
*Viirused: valdavalt ''[[Myoviridae]]'', ''[[Siphoviridae]]'' jpt
*Mükobioota: ''[[Lachancea thermotolerans]]'', ''[[Pichia angusta]]'', ''[[Saccharomyces cerevisiae]]'', ''[[Aspergillus]] ssp'' jpt.
 
Kakaoseemned on kõrge toiteväärtusega (seemnetes sisaldub ligi 50% rasvainet). Seemned aitavad kaasa [[seedimine|seedimisele]], vähendavad loomsete valkude poolt tekitatud [[allergia]]t. Suurendavad kuseeritust ([[teobromiin]]), laiendavad veresooni ning parendavad [[peenis]]e [[erektsioon]]i. Lisaks hõlbustavad [[hingamine|hingamist]] ja ergutavad [[süda]]nt ning [[vereringe]] elundkonna tööd.<ref name="isbn978-9985-70-313-7">{{cite book | editor = Raal, A. | title = Maailma ravimtaimede entsüklopeedia | edition = 1 | publisher = Eesti Entsüklopeediakirjastus| location = Eesti | year = 2010 | pages = 906-907 | isbn = 978-9985-70-313-7 | chapter = Kakaopuu: harilik kakaopuu | author = Raal, A. }}</ref>,<ref name="isbn978-9949-19-412-4">{{cite book | editor = Raal, A. | title = Farmakognoosia | edition = 1 | publisher = Tartu Ülikooli Kirjastus | location = Tartu | year = 2010 | pages = 97-99 | isbn = 978-9949-19-412-4 | author = Raal, A. }}</ref>
====Keemiline koostis====
Kakaopuult korjatud seemned ja nendest valmistatud erinevad tooted on sõltuvalt kasutatud tehnikatest ning meetodidest ja tarbimisviisidest suuresti varieeruva keemilise koostisega. Nii on farmakognoosias pakkunud huvi seemnetes leiduvad [[looduslikud ühendid]] ning kasutamine ja kakaopuu viljade raviomadused inimeste tarbeks.
Seemned sisaldavad:<ref name="isbn978-9985-70-313-7">{{cite book | editor = Raal, A. | title = Maailma ravimtaimede entsüklopeedia | edition = 1 | publisher = Eesti Entsüklopeediakirjastus| location = Eesti | year = 2010 | pages = 906-907 | isbn = 978-9985-70-313-7 | chapter = Kakaopuu: harilik kakaopuu | author = Raal, A. }}</ref>,<ref name="isbn978-9949-19-412-4">{{cite book | editor = Raal, A. | title = Farmakognoosia | edition = 1 | publisher = Tartu Ülikooli Kirjastus | location = Tartu | year = 2010 | pages = 97-99 | isbn = 978-9949-19-412-4 | author = Raal, A. }}</ref>, <ref>[http://www.liberherbarum.com/Pn0637.htm]</ref>,<ref>'''ingl k ''', A.Bertazzo Ph.D., S. Comai Ph.D., F. Mangiarini Ph.D., S. Chen Ph.D., '' Composition of Cacao Beans'', Chocolate in Health and Nutrition, Nutrition and Health Volume 7, 2013, pp 105-117</ref>, <ref>'''ingl k ''', H.-D. Belitz, W. Grosch, P. Schieberle, Food Chemistry, 2009, ISBN: 978-3-540-69933-0,[http://books.google.ee/books?id=xteiARU46SQC&pg=PA961&lpg=PA961&dq=chemical+consistency+of+cacao+bean&source=bl&ots=HzKrhSTRnI&sig=-cqAECjjPDtpArrwynJqGRM_HGc&hl=et&sa=X&ei=ICtcUanUIIeu0QWnzoHYDw&ved=0CE0Q6AEwBjgK#v=onepage&q=chemical%20consistency%20of%20cacao%20bean&f=false Google`i raamat]</ref>, <ref>'''ingl k ''',C.L Keen, R. R Holt, P. I Oteiza, C. G Fraga, H. H Schmitz, ''Cocoa antioxidants and cardiovascular health'', Am J Clin Nutr January 2005 vol. 81 no. 1 298S-303S, [http://ajcn.nutrition.org/content/81/1/298S.long Artikkel]</ref>, <ref>'''ingl k ''', C.E Hansen*, M del Olmo, C Burri, ''Enzyme activities in cocoa beans during fermentation'', DOI: 10.1002/(SICI)1097-0010(199806)77:2<273::AID-JSFA40>3.0.CO;2-M, Journal of the Science of Food and Agriculture, Volume 77, Issue 2, pages 273–281, June 1998, [http://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1002/(SICI)1097-0010(199806)77:2%3C273::AID-JSFA40%3E3.0.CO;2-M/abstract]</ref>, <ref>'''ingl k ''', R. Ross. Watson, V. R. Preedy, S.Zibadi, ''Chocolate in Health and Nutrition'', 2013, ISBN: 978-1-61779-802-3,[http://books.google.ee/books?id=FHKJPptwqYsC&pg=PA106&lpg=PA106&dq=Composition+of+Cocoa+Beans+A.Bertazzo&source=bl&ots=U1EX-z5rp5&sig=wkcsmFoLUL47SB8lie7HlD0Tb0o&hl=et&sa=X&ei=aHNcUfWTFuWI0AXhr4GwDQ&ved=0CD0Q6AEwAw#v=onepage&q=Composition%20of%20Cocoa%20Beans%20A.Bertazzo&f=false Google`i raamat]</ref>,<ref name="isbn978-9985-70-313-7">{{cite book | editor = Raal, A. | title = Maailma ravimtaimede entsüklopeedia | edition = 1 | publisher = Eesti Entsüklopeediakirjastus| location = Eesti | year = 2010 | pages = 906-907 | isbn = 978-9985-70-313-7 | chapter = Kakaopuu: harilik kakaopuu | author = Raal, A. }}</ref>
 
===Kakaovõi===
 
Kakaovõid valmistatakse tänapäeval tööstuslikult, selleks koristatakse sobiva valmidusastmega kakaopuude seemned, need fermenteeritakse,koored eemaldatakse ning jahvatakse väga peeneks pudruks, nimetusega [[liköör]] (ingl k ''liquor''), edasi kuumutatakse , vajadusel mitmeid kordi, al 80°C-230°C. Valminud või on pooltoode ja seda vajavad toiduainetetööstused ning kokanduse valdkond valmistoodete saamiseks.<ref>'''ingl k ''',C.M.D. Man, Adrian A. Jones, ''Shelf Life Evaluation of Foods'', 2000, ISBN 0-8342-1782-1, [http://books.google.ee/books?id=ovoNjpn6aLUC&pg=PA170&dq=cocoa+liquors&hl=et&sa=X&ei=QEhdUZPRAcyd0wXGrYHQBg&ved=0CDsQ6AEwAzgK#v=onepage&q=cocoa%20liquors&f=false Google`i raamat]</ref>,<ref>'''ingl k ''', N.Sinha, Ph.D. ''Handbook of Food Products Manufacturing'', 2 Volume Set, ISBN 978-0-470-04964-8,[http://books.google.ee/books?id=mnh6aoI8iF8C&pg=PA678&dq=cocoa+liquors&hl=et&sa=X&ei=QEhdUZPRAcyd0wXGrYHQBg&ved=0CFoQ6AEwCTgK#v=onepage&q=cocoa%20liquors&f=false Google`i raamat]</ref>, <ref>'''ingl k ''',Teas, Cocoa and Coffee: Plant Secondary Metabolites and Health, 2011,
A. Crozier, H.Ashihara, F. Tom?s-Barbéran, ASIN B005WH4J3K,
 
===Kakao ja šokolaad igapäevases tarbimises===
 
Kakaojook ja kakaovõist valmistatud [[šokolaad]]id (kakaovõi sisaldus varieeruv kas vähem kui 55% ja kuni 99%) sisaldavad alkaloidi [[teobromiin]] (ingl k theobromine) ja tavaliselt vaid vähesel määral [[kofeiin]]i, kuid suured annused võivad kaasa tuua samasuguseid sümptomeid nagu röstitud [[kohv]]iubade tarbimine joogina: unetus, ärrituvus, äkiline vererõhu tõus ja kõrvetised.
 
Arvatakse, et [[biogeensed amiinid]] võivad põhjustada [[migreen]]ihooge ja pikaajaline kakaoubade ja kakaovõid sisaldavate toodete (sh šokolaadšokolaadi) tarbimine suurel hulgal võib esile kutsuda sõltuvuse, aga eelkõige siiski söömisharjumuste kaudu.<ref name="S. Piippo, U. Salo"/>,<ref name="isbn978-9985-70-313-7">{{cite book | editor = Raal, A. | title = Maailma ravimtaimede entsüklopeedia | edition = 1 | publisher = Eesti Entsüklopeediakirjastus| location = Eesti | year = 2010 | pages = 906-907 | isbn = 978-9985-70-313-7 | chapter = Kakaopuu: harilik kakaopuu | author = Raal, A. }}</ref>
 
<u>Märkus</u>:
 
====Kakao ja ravimite kõrvaltoimed====
 
Kakao ning mitmed retseptiravimid konkureerivad (elunevad) kehas samade signaliseerimis ning transpordisüsteemide ja raku-, geeni-, hormoonide ja ensüümi-, transkriptsioonifaktorite ning DNA kompleteerimise kaudu, seega tuleks konsulteerida arstiga ka toitumise kaudu kui Teile on isiklikuks tarbimiseks määratud kas kolesterooli-, vererõhualandajaid, erinevaid blokaatoreid, psühhotroopseid ravimeid jne.<ref>'''ingl k ''', W.Rosen, A. T. Weil, ''From Chocolate to Morphine: Everything You Need to Know About Mind-Altering Drugs'', 2008, ISBN 0-618-48379-9,
Kakao ning mitmed retseptiravimid konkureerivad (elunevad) kehas samade signaliseerimis ning transpordisüsteemide ja raku-, geeni-, hormoonide ja ensüümi-, transkriptsioonifaktorite ning DNA komplekteerimise kaudu, seega tuleks konsulteerida arstiga ka toitumise kaudu, kui Teile on isiklikuks tarbimiseks määratud kas kolesterooli-, vererõhualandajaid, erinevaid blokaatoreid, psühhotroopseid ravimeid jne.<ref>'''ingl k ''', W.Rosen, A. T. Weil, ''From Chocolate to Morphine: Everything You Need to Know About Mind-Altering Drugs'', 2008, ISBN 0-618-48379-9,
[http://books.google.ee/books?id=p6zyPxi4PYoC&printsec=frontcover&dq=From+Chocolate+to+Morphine:+Everything+You+Need+to+Know+About+Mind-Altering+Drugs&hl=et&sa=X&ei=XgtdUe6TCoeN0AXk4YHIBA&ved=0CCoQ6AEwAA Google`i raamat]</ref>
 
==Kirjandus==
* A.Raal, ''Farmakognoosia'', 2010, lk 97-99, Tartu Ülikooli Kirjastus, ISBN 978-9949-19-412-4
*A.Raal, ''Maailma ravimtaimede entsüklopeedia'', lk 906-907, Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2010, ISBN 978 9985 70 313 7
 
== Välislingid ==
{{commonskat|Theobroma cacao|HarilikTheobroma kakaopuucacao}}
{{commonskat|Cocoa beans|Cocoa beans}}
 
* B. L Roth, ''The Serotonin Receptors: From Molecular Pharmacology to Human Therapeutics'', 2006, ISBN: 1-58829-568-0, [http://books.google.ee/books?id=J6i6YpvCQfIC&pg=PA495&dq=serotonin+receptors+and+diseases&hl=et&sa=X&ei=RhZcUcLnHOib0AWPpIHoDg&ved=0CDUQ6AEwAg#v=onepage&q=serotonin%20receptors%20and%20diseases&f=false Google`i raamat]</ref>,
27 003

muudatust