Hans Kammler: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
PResümee puudub
1. rida:
{{ToimetaAeg|kuu=aprill|aasta=2013}}
{{Persoon
{{Sõjaväelane
| TaustavärvNimi = #B22222Hans Kammler
| Pilt Taustavärv = Kamml.jpg#C71585
| PildisuurusPilt = Kamml.jpg
| Pildisuurus =
| Pildi info = =Pilt NSDAP piletil 1932
| Nimi Sünninimi = Hans (Heinz) Friedrich Karl Franz Kammler
| Hüüdnimi =
| Sünniaeg = [[26. august]] [[1901]]
| Sünnikoht = [[Pilt:Flag of the German Empire.svg|23px]] [[Stettin]], Pommeri provints, [[Preisi Kuningriik]], [[Saksa Keisririik]] (nüüd Poola)
| Surmaaeg = teadmata (1945?)
| Surmakoht =
| Rahvus = Sakslane
| Teenistused = [[Pilt:Flag_Schutzstaffel.svg|23px]] [[SS|Schutzstaffel]]
| a1 = Partei
| Auaste = [[Pilt:SS-Obergruppenführer Collar Rank.svg|40px]] [[Pilt:Shoulder-wss-ill-obergr.jpg|40px]] [[Pilt:Gend-obgf.png|40px]]
| a2 = [[Pilt:NSDAP-Logo.svg|20px]] [[NSDAP]]
[[SS-Obergruppenführer]] ja [[Waffen-SS]] kindral
| b1 = Elukutse
| Sõjad/lahingud = [[Teine Maailmasõda]]
{{| b2 = Sõjaväelane
| Juhitud üksused = LXV eriotstarbeline armeekorpus
| c1 = Teenistused
* [[V2]] projekt
| Teenistusedc2 = [[Pilt:Flag_Schutzstaffel.svg|23px20px]] [[SS|Schutzstaffel]]
| Autasud = [[Pilt:DEU_KVK_Ritter_swords_BAR.svg|50px|border|Sõjateenete Risti Rüütlirist mõõkadega|link=Sõjateenete Rist]] [[Pilt:DEU_KVK_1_Klasse_swords_BAR.svg|50px|Sõjateenete Rist 1. klass|link=Sõjateenete Rist]] [[Pilt:DEU_KVK_2_Klasse_swords_BAR.svg|50px|Sõjateenete Risti 2. klass|link=Sõjateenete Rist]] [[Pilt:DEU_EK_1_Klasse_BAR.svg|50px|Raudrist (1939) 1. klass|link=Raudrist]] [[Pilt:DEU_EK_2_Klasse_BAR.svg|50px|Raudrist (1939) 2. klass|link=Raudrist]] [[Pilt:Ribbon_of_German_Cross_in_Gold.png|50px|Saksa Rist Kullas|link=Saksa Rist Kullas]], Reichsführer-SS aupistoda, [[Pilt:Totenkopfring.jpg|20px|SS-Surnupealuusõrmus|link=SS-Surnupealuusõrmus]]
| d1 = SS'i auaste
| Auasted2 = [[Pilt:SS-Obergruppenführer Collar Rank.svg|40px]] [[Pilt:Shoulder-wss-ill-obergr.jpg|40px]] [[Pilt:Gend-obgf.png|40px]] [[SS-Obergruppenführer]] ja [[Waffen-SS]] kindral
| e1 = Ametikoht
| e2 = SS-Majandus ja Järelvalve Peaamet Osakond C 1942-1945
| f1 = Sõjad
| Sõjad/lahingudf2 = [[Teine Maailmasõda]]
| g1 = Juhitud üksused
| Juhitudg2 üksused = LXVXXX. eriotstarbeline armeekorpus
* [[V2]] rakettide projekt
* [[Messerschmitt Me 262|Me-262]] lennukite projekt
| h1 = Autasud
| Autasudh2 = [[Pilt:DEU_KVK_Ritter_swords_BAR.svg|50px|border|Sõjateenete Risti Rüütlirist mõõkadega|link=Sõjateenete Rist]] [[Pilt:DEU_KVK_1_Klasse_swords_BAR.svg|50px|Sõjateenete Rist 1. klass|link=Sõjateenete Rist]] [[Pilt:DEU_KVK_2_Klasse_swords_BAR.svg|50px|Sõjateenete Risti 2. klass|link=Sõjateenete Rist]] [[Pilt:DEU_EK_1_Klasse_BAR.svg|50px|Raudrist (1939) 1. klass|link=Raudrist]] [[Pilt:DEU_EK_2_Klasse_BAR.svg|50px|Raudrist (1939) 2. klass|link=Raudrist]] [[Pilt:Ribbon_of_German_Cross_in_Gold.png|50px|Saksa Rist Kullas|link=Saksa Rist Kullas]], Reichsführer-SS aupistoda, [[Pilt:Totenkopfring.jpg|20px|SS-Surnupealuusõrmus|link=SS-Surnupealuusõrmus]]
}}
'''Hans (Heinz) Friedrich Karl Franz Kammler''' ([[26. august]] [[1901]] [[Stettin]] - ?) oli [[SS-Obergruppenführer]] ja [[Waffen-SS]] kindral ning tsiviilinsener (Dr.Ing.). Tema ülevaatuse all olid [[SS]]'i ehitusprojektid. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] lõpu poole pandi ta juhtima [[V2]] [[Ballistiline rakett|rakettide]] ja esimeste [[reaktiivlennukMesserschmitt Me 262|reaktiivlennukite]]ite (Me 262) tootmise programme.
 
==Varajane elu==
Hansu isa Franz Kammler oli tema sünni ajal [[oberleutnant]] (ülemleitnant) Saksa Maaväes, hiljem tõusis ta [[ooberst|oobersti]] (kolonel) auastmesse jalaväes ning peale seda sandarmeerias.
 
1908–1918 käis Hans koolis ja humanitaargümnaasiumis [[Bromberg|Brombergis]], [[Ulm|Ulmis]] janing [[Gdańsk|Danzigis]].
 
Kammler oli konservatiivse kasvatusega ja seetõttu astus ta veebruari alguses 1919 vabatahtlikuna [[Reichswehr|Reichswehri]] 2. HussaarsirügemendiHussaarsirügementi "Königin Victoria von Preussen" nr 2. Tema üksuse demobiliseerimise järel kuulus ta mai lõpust juuli lõpuni 1919 [[Vabakorpused|Vabakorpus]] Rossbach piirivalvesse.
Oktoobrist 1919 – 25. oktoobrini 1923 õppis Kammler Vabalinn Danzigi Tenilises Kõrgkoolis arhitektuuri, spetsialiseerudes hoonete ehitamisele<ref>Rainer VabalinnFröbe: DanzigiHans TenilisesKammler, KõrgkoolisTechnokrat der Vernichtung, in: Robert Smelser; Enrico Syring (Hg.): Die SS. Elite unterm Totenkopf. 30 Lebensläufe, Paderborn 2000, S. 306—307.</ref>. Väljaspool seda ülikooli õppis ta ühe semesteri Müncheni tehnikakõrgkoolis. Õppides kuulus Kammler korp ATV Cimbria. Lõpetas ta ''Diplomingenieur'' kraadiga.
 
Osana oma koolitusest töötas ta alates 1924 kui ''regierungsbauführer'' Preisi avaliku teenistuse ehituses. Alates veebruarist 1924 kuni veebruar 1925 töötas ta ehituse valdkonnas ''Großsiedlung Zehlendorf’is'' Berliinis. AlatesPeale 1925–1928seda (kuni 1928) projekteeris ja ehitas ta garaaže, töökodasid jms. Ta oli osaline ka asulate ja üksikelamute planeerimisel, osales võistlustel üldistele arengukavadele ja suurehitiste juhtimisele. 04.024. veebruaril 1928 sooritas ta riigieksami ja nimetati Regierungsbaumeisteriks''Regierungsbaumeister'iks''. ''Noore arhitekti tugev külg ei olnud mitte niivõrd disain kui suurte ehitusprojektide planeerimise ja töökorralduse protsessid''<ref>Rainer Fröbe: ''Hans Kammler, Technokrat der Vernichtung'', in: Robert Smelser; Enrico Syring (Hg.): ''Die SS. Elite unterm Totenkopf. 30 Lebensläufe'', Paderborn 2000, S. 307</ref>.
 
Alates aprillaprillist 1928 kuni märtsmärtsini 1931 oli Kammler oli töötu. Seejärel töötas ta osalise tööajaga ametnikuna ''Reichsforschungsgesellschaft für Wirtschaftlichkeit'', ehitus- ja elamumajanduse valdkonnas.
 
14. Juuniljuunil 1930 abiellus ta Jutta Horn’iga (* [[12. Aprilaprill]] [[1908]] [[Naumburg]]). Neil oli mitu last.
 
Alates 1. Aprillaprillist 1931 kuni 1. Septemberseptembrini 1933 töötas Kammler sekretärina Berliini Ehitustegevuse Edendamise Ühingus Riigi Tööministeeriumi juures<ref name="Generale">Andreas Schulz, Günter Wegmann, Dietrich Zinke: ''Die Generale der Waffen-SS und der Polizei: Die militärischen Werdegänge der Generale, sowie der Ärzte, Veterinäre, Intendanten, Richter und Ministerialbeamten im Generalsrang,'' Band 2. in der Reihe: Deutschlands Generale und Admirale; Hrsg. von Dermot Bradley, Bissendorf Biblio-Verlag 2005, ISBN 3-7648-2592-8, S. 441 - 457</ref> .
 
Ta sai oma ''[[Doktorikraad|Dr. Ing.]]'' (inseneriteaduste doktor) kraadi 29. novembrisnovembril 1932 Hannoveri Tehnikaülikoolist<ref>Hans Kammler: ''Zur Bewertung von Geländeerschließungen für die großstädtische Siedlung''. Dissertation, TH Hannover 1932</ref>.
 
[[Weimari vabariik|Weimari vabariigi]] lõpupoole radikaliseerusid Kammleri vaated, ta liitus 1. märtsil 1932 [[NSDAP]]’ga (liikmenr. 1.011.855).
==Kolmas Riik==
Natsidega seltsimine mõjus hästi Kammleri karjäärile. 1931–1933 oli ta tasustatudvähetasustatud nagu sekretärametnik natsipartei Suur-Berliini Gaujuhatuse ühes inseneritehnikaga tegelevas osakonnas ja [[SS]]'is. Aga ta tegeles ka muude töövaldkondadega. SS'ga liitus Kammler 20. mail 1933 (liikmenr. 113.619)<ref>Walter Naasner (Hrsg.): ''SS-Wirtschaft und SS-Verwaltung'', Düsseldorf 1998, S. 338f.</ref>. Alates 1933 oli ta NSDAP Suur-Berliini Gau elamumajanduse- ja inimasustuse osakonna juht (kuni 1936).
 
1933–1936 oli ta NSDAP Suur-Berliini Gau elamumajanduse- ja inimasustuse osakonna juht. Aastal 1937 pidas ta ettekandeid Berliini politseile. Sel ajal oli ta [[Riigi SiseministeeriumiSiseministeerium]]i nõunik.
==Kammler ja natsid==
Natsidega seltsimine mõjus hästi Kammleri karjäärile. 1931–1933 oli ta tasustatud nagu sekretär natsipartei Suur-Berliini Gaujuhatuse ühes inseneritehnikaga tegelevas osakonnas ja [[SS]]'is. Aga ta tegeles ka muude töövaldkondadega.
 
Alates 1933 juhtis Kammler NSDAP nimelRiigi Reichi väikeaednikeVäikeaednike ja –maaomanike liituLiitu, millel oli üle miljoni liikme.
Ta liitus SS’ga (nr. 113619) 20. mail 1933.
 
10. OktooberOktoobril 1933 asus Kammler tööle [[Toitlustuse ja Põllumajanduse RiigiministeeriumiRiigiministeerium]]i. Ta oli juhataja taluasunduste osakonnas VII, see koht kaasas paljud teised olulised tööpostid,. Kammler oli sealhulgaskohakaaslusega Ehituslepingute Nõuandekogu juht, Saksa Elamuehituse Akadeemia Senati liige ja ministeeriumi sideametnik kõigi teiste riigiministeeriumide ehitusmääruste asjus. Augustis 1934 nimetati Kammlerta ministeeriumi ''regierungsrat'' (valitsusnõunikvalitsusnõunikuks).
1933–1936 oli ta NSDAP Suur-Berliini Gau elamumajanduse- ja inimasustuse osakonna juht. Aastal 1937 pidas ta ettekandeid Berliini politseile. Sel ajal oli ta Riigi Siseministeeriumi nõunik.
 
Alates 1933 juhtis Kammler NSDAP nimel Reichi väikeaednike ja –maaomanike liitu, millel oli üle miljoni liikme.
 
10. Oktoober 1933 asus Kammler tööle Toitlustuse ja Põllumajanduse Riigiministeeriumi. Ta oli juhataja taluasunduste osakonnas VII, see koht kaasas paljud teised olulised tööpostid, sealhulgas Ehituslepingute Nõuandekogu juht, Saksa Elamuehituse Akadeemia Senati liige ja ministeeriumi sideametnik kõigi teiste riigiministeeriumide ehitusmääruste asjus. Augustis 1934 nimetati Kammler ministeeriumi regierungsrat (valitsusnõunik).
 
Kammler viidi 1. juunis 1936 üle Lennunduse Riigiministeeriumi juhtima ehitusosakonda (seal töötas ta kuni 1939). 1. November 1936 edutati ta regierungsbaurat (valisusnõunik ehitusasjus) ja 1. Juuni 1937 oberregierungsbaurat (valitsuse ülemnõunik ehitusasjus). Aastal 1939 edutati ta LRM Ehitusgrupi juhiks.
 
Kammler viidi 1. juunis 1936 üle [[Lennunduse Riigiministeerium|Lennunduse Riigiministeeriumi]] juhtima ehitusosakonda (seal töötas ta kuni 1939). 1. Novembernovembril 1936 edutati ta regierungsbaurat (valisusnõunikvalisusnõunikuks ehitusasjus (''regierungsbaurat'') ja 1. Juunijuunil 1937 oberregierungsbaurat (valitsuse ülemnõunikülemnõunikuks ehitusasjus (''oberregierungsbaurat''). Aastal 1939 edutatisai ta LRMministeeriumi Ehitusgrupi juhiks.
==Töö SS-is ja Teise Maailmasõja ajal==
01.081.augustil 1940 läks Kammler SS-is täiskohaga tööle SS-Järelvalve ja Majanduse Peaametisse (''SS-Hauptamt Verwaltung und Wirtschaft''). 1. Juuniljuunil 1941 liitus ta [[Waffen-SS’gaSS]]’ga ja nimetati ülemaks SS-Eelarve ja Ehituse PeaametisPeaameti (''SS-Hauptamt Haushalt und Bauten'') ülemaks. Pärast [[SS-Majanduse ja Järelvalve PeaametiPeaamet]]i (''SS-Wirtschafts- und Verwaltungshauptamt'') asutamist veebruari alguses 1942 oli ta selle juhataja [[SS-Obergruppenführer]] [[Oswald Pohl]] asetäitja ja sealse AmtOsakond C (ehitus) ülem kuni sõja lõpuni.
 
[[SS-Majanduse ja Järelvalve Peaamet]]i Osakond D (''SS-WVHA Amt D'') haldas koonduslaagrite süsteemi. KammlerKammleri oli Amt C ülem, misosakond konstrueeris ja ehitas kõik kontsentratsioonitöö- janing [[hävituslaager|hävituslaagrid]]. Sellega teenis ta hüüdnime „Hävitustöö Tenokraat“. Tema käsutuses oli umbes 175000175.000 kontsentratsioonilaagritekoonduslaagrite vangi.
 
Oma positsioonil vastutas ta ka krematooriumite paigaldamise eest [[Birkenau|Auschwitz-Birkenau’sse]] osana selle laagri muutmisest surmalaagriks. 1942 hilissuvel tellis ta krematooriumiplaanidekoonduslaagri [[krematoorium]]i jaoks tehtud plaanide ülevaatamise, kuna 2650 surnukeha päevas (80000 kuus) ei tundunud talle piisav.
 
Ta oli Füüreri Saksa Ehitusplaani peanõunik [[Saksa Töörinne|Saksa Töörinde]] juhi [[Robert Ley]] staabis.
 
Pohli asetäitja kohal oli Kammler otseselt seotud juutide jt isikute ümberasustamisega (''umsiedlung'').
 
Kättemaksuks [[Varssavi geto ülestõusuleülestõus]]ule 19.04. aprill - 16.05. mai 1943, määras [[Heinrich Himmler]] ta jälgima geto lammutamist.
 
Sõja lõpus oli ta vastutav massiivsete tunnelite ehitamisega Jonastal. Selle lõpetamata projekti otstarve on siiani ebaselge. See ehitus maksis elu [[Buchenwaldi laagrikoonduslaager|Buchenwaldi koonduslaagri]] paljudele kinnipeetavatele.
 
Kammler ei peatunud lihtsalt koonduslaagri vangide ärakasutamisel. Tema palvel koostas laagriarst SS-Oberführer Joachim Mrugowsky uuringu selle kohta, kuidas töö mõjutab kinnipeetavate efektiivsust.
 
===Relvastusprojektid===
Kammleri selge seos relvade arendus- ja tootmisprojektidega ilmneb alles 1942, peale [[SS-Majanduse ja Järelvalve Peaamet|SS-Majanduse ja Järelvalve Peaametisse]] tööleminemist. Varajane tõend sellest on [[Oswald PohliPohl]]i kiri Himmlerile, mis viitab ametitevahelisele memorandumile uusimate relvade tootmisest koonduslaagrites, milles Kammler on üks osalistest.
 
[[Albert Speer]] tegi Kammleri oma [[Relvastuse ja Laskemoona Ministeerium]]i esindajaks "''erikonstruktsiooniga ülesannete osas''", lootes, et Kammler hakkab tööle kooskõlas ministeeriumi peamise ehituskomiteega.
 
Pärast liitlaste pommirünnakuid Peenemündele ’operatsioonis Hydra’ 17–18(17.08–18. august 1943, ''Operatsioon "Hydra")'', võttis Kammler endale vastutuse [[V1]] ja [[V2]] rakettide mass-tootmise eest koonduslaagrites (''Projekt Aggregat-4'' (A4) all). Novembrist 1943 külastas ta iga V2 starti.
 
Alates augustist 1943 oli Kammleri ülesandeks laiendada reaktiivmootorite, hävituslennukite ja A4 raketiprogrammi maa-alust tootmist. 1. September 1943 oli ta Reichsführer-SS [[Heinrich HimmleriHimmler]]i poolt nimetatud ''"Reichsführer-SS eriesindajaks A4 programmis"'' SS-Obergruppenführer [[Oswald PohliPohl]]i alluvuses. Kammleri juhtimisel alustati raketitootmise paigutamist Kohnsteini[[Kohnstein]]i tunnelitesüsteemi. [[Albert Speer]] nimetas pärast sõda, nn "[[Mittelwerke]]" Nordhausenitehast [[Nordhausen]]i lähedal kui "tõeliselt ainulaadset." Sealne maa-alune tehas oli enneolematu Euroopas ja oli "ületamatu isegi ameerika mõistes"<ref>Schreiben von Speer an Kammler vom 17. Dezember 1943, BArch Berlin-Lichterfelde, R 3, Nr. 1585</ref>. Tehasega kaasnes [[Mittelbau-Dora koonduslaager|koonduslaagrikompleks Mittelbau-Dora]], kus asusidelasid võõrtöölised tehase ehitamiseks ja tootmisliinidel töötamiseks. Projekt viidi läbi tohutu ajalise surve all vaatamata tagajärgedele selle kallal töötavate võõrtööliste hulgas. Kammleri moto selle ajal oli väidetavalt ''"Ärge muretsege ohvrite pärast. Tööd tuleb läbi viia võimalikult lühikese aja jooksul"''.
 
Märtsis 1944 mõjutas Kammler Göringi[[Hermann Göring]]i nimetama teda oma esindajaks reaktiivlennukite [[Messerschmitt Me 262]] programmi "eriehitiste" juures. Seega vastutas Kammler erinevate salajaste relvaprojektide tootmisjaamade ehitamise eest, sealhulgas tehased ja testimiskohad Messerschmitt Me-262 ja V-2[[V2]] jaoks, mis tegi temast ühe sõjamajanduse olulisima juhi ja röövis Speerilt paljuski tema mõjuvõimu. Kammler hakkas intrigeerima kogu V2 projekti juhtimise üle. Armee võttis ette mõningaid samme selle vastu – 01.061. juunil 1944 muudeti armee juhitav tootmine Peenemündes erafirmaks. Selle direktor toodi Siemensi[[Siemens]]i kontsernist.
 
’B8''[[B8 Bergkristall’gaBergkristall]]iga'' lõi Kammler aastal 1944 ühe suurima ja moodsaima maa-aluse tehase Me-262 hävitäjatelehävitäjate tootmiseks Austrias St Georgen an der Gusen’is mitte[[Mauthauseni koonduslaager|Mauthauseni kaugelkoonduslaagri]] Mauthausenistlähedal.
 
''Projekt A4 Projekt(V2)'' allus Reservarmeele kuid(''Ersatzheer''). pealePeale atendaati Hitlerile 20.07. juulil 1944, allutati seeReservarmee armeeHeinrich Himmlerile. Peale sedaHimmler veenis Himmler Hitleri panema V2 projekti otseselt SS kontrolli alla ning 08.088. augustil 1944 määrati SS-Gruppenführer Kammler kindralmajor [[Walter DornbergeriDornberger]]i asemele A4 projekti juhiks.
 
JaanuaristJaanuaris 1945 määrati Kammler kõigi raketiprojektide ülemaks ja ülendati [[SS-ObergruppenführeriksObergruppenführer]]iks (viimane selle auastme saaja). Selle aja jooksulTa oli ta ka osaliselt vastutav V2 operatiivse kasutamise üle kunieest hetkeni mil rindejoon jõudis Saksamaa piirini.
Selle aja jooksul osales Kammler ka katses lõpetada Blockhaus d'Eperlecques, tuntud ka kui Watten Bunker, küllaltki ebaõnnestunud projekt luua tugevdatud V2 stardipaik.
 
KammlerRakettide olikaitseks paigutanudallutati SSKammlerile [[Waffen-diviisiSS]] kaudu 5. õhutõrjediviis (vastulöögiks),XXX. seeeriotstarbeline omasarmeekorpus) mitumitme õhutõrjepatareidõhutõrjepatareiga. Selle diviisi suuruseks 1945 aasta alguses oli umbes 11.000 meest. Raketid asusid 1944 lõpus Hollandis, Belgias ja Lääne-Saksamaal. Alates septembrist 1944 toimusid raketirünnakud Londonile, Pariisile ja hiljem Antwerpenile ja Brüsselile. Liitlaste edasitungi arenedes jäeti rakettide stardipaigad Belgias ja Hollandis maha ja paigutati Lääne-Saksamaale.
Jaanuarist 1945 määrati Kammler kõigi raketiprojektide ülemaks ja ülendati SS-Obergruppenführeriks (viimane selle auastme saaja). Selle aja jooksul oli ta ka osaliselt vastutav V2 operatiivse kasutamise üle kuni hetkeni mil rindejoon jõudis Saksamaa piirini.
===Arnsberger Wald massimõrv 1945===
ÜksuseKogu V2 projekti staap asus septembris 1944 Suttropis Warsteini lähedal. Märtsis 1945 läksid läbi lähedalasuva Warsteini iga päev kolonnid sadade võõrtöölistega läbi lähedalasuva Warsteini. Võõrtöölised – mehed, naised ja lapsed – olid kõhnunud ja osa kerjas kohalikelt süüa. Nad olid [[Volkssturm]]i järelvalve all ja pidid õhtul koostöös kohalike võimudega saadetama ajutistesse võõrtööliste laagritesse (shWarsteini lasketiir Herrenbergis) Warsteinislähedal. Ekslevate inimeste suure hulga tõttu oli olukord väga segane ja kohalik omavalitsus ei olnud võimeline võõrtööliste küsimust lahendama. Kammler jõudis kohale natuke aega enne 20.03.1945 märtsi. Ta sõidukid sattusid liiklusummikusse, mis oli tingitud taganevate võõrtööliste suurest hulgast. Lisaks oli taKammler sattunud jalutuskäigu ajal metsas järelvalveta võõrtööjõu laagrile, kus lõkke ääres praeti kana. Kammler oli väga ärritunud ja arvas, et need inimesed kujutavad endast ohtu staabiasutuse ja tsiviilelanikkonna julgeolekule. Kuna kohalik olukord ei tundunud talle hea, käskis Kammler oma alluvatel suurest hulgast võõrtöölistest lahti saada, et taastada kord. Selle Kammleri käsu kohaselt lasti 21–2321.–23. Märtsilmärtsil 1945, Kammleri alluvate poolt kolmes eri aktsioonis Arnsberger Wald’is (ning Warsteinis ja Suttropis) maha 208 võõrtöölist, sealhulgas naisi ja lapsi.
 
Märtsis 1945, kui USA väed tungisid läbi Saksamaa, tulianti võõrtöölised,käsk kestappa olidkõik majutatudvõõrtöölised Dora[[Mittelbau-Dora koonduslaager|Mittelbau-Dora koonduslaagrisse tappakoonduslaagris]] vältimaks võimalikke julgeolekuriske. Usutakse, et käsk tapmise kohta jõudis Kammlerini, kuid ta ei täitnud seda.
Kammler oli paigutanud SS-diviisi (vastulöögiks), see omas mitu õhutõrjepatareid. Selle suuruseks 1945 aasta alguses oli umbes 11.000 meest. Raketid asusid 1944 lõpus Hollandis, Belgias ja Lääne-Saksamaal. Alates septembrist 1944 toimusid raketirünnakud Londonile, Pariisile ja hiljem Antwerpenile ja Brüsselile. Liitlaste edasitungi arenedes jäeti rakettide stardipaigad Belgias ja Hollandis maha ja paigutati Lääne-Saksamaale.
 
Üksuse staap asus septembris 1944 Suttropis Warsteini lähedal. Märtsis 1945 läksid iga päev kolonnid sadade võõrtöölistega läbi lähedalasuva Warsteini. Võõrtöölised – mehed, naised ja lapsed – olid kõhnunud ja osa kerjas kohalikelt süüa. Nad olid Volkssturm järelvalve all ja pidid õhtul koostöös kohalike võimudega saadetama ajutistesse võõrtööliste laagritesse (sh lasketiir Herrenbergis) Warsteinis. Ekslevate inimeste suure hulga tõttu oli olukord väga segane ja kohalik omavalitsus ei olnud võimeline võõrtööliste küsimust lahendama. Kammler jõudis kohale natuke aega enne 20.03.1945. Ta sõidukid sattusid liiklusummikusse, mis oli tingitud taganevate võõrtööliste suurest hulgast. Lisaks oli ta sattunud jalutuskäigu ajal metsas järelvalveta võõrtööjõu laagrile, kus lõkke ääres praeti kana. Kammler oli väga ärritunud ja arvas, et need inimesed kujutavad endast ohtu staabiasutuse ja tsiviilelanikkonna julgeolekule. Kuna kohalik olukord ei tundunud talle hea, käskis Kammler oma alluvatel suurest hulgast võõrtöölistest lahti saada, et taastada kord. Selle Kammleri käsu kohaselt lasti 21–23. Märtsil 1945, Kammleri alluvate poolt kolmes eri aktsioonis Arnsberger Wald’is (ning Warsteinis ja Suttropis) maha 208 võõrtöölist, sealhulgas naisi ja lapsi.
 
Üldiselt hakkas Kammler, pärast Reichi suutmatust saavutada võit NSV LiidusLiidu üle, hakkas Kammler vastutama järjest suurema hulga projektide üle, enamik neist on seotud ehitus- ja tehnikateadustega. Koonduslaagrid, massihävitusvahendid (nt. krematooriumid Auschwitzis[[Auschwitz]]is), tehased, orjatöö juhtimine, maa-alused rajatised erinevate eesmärkidel ja tankiehitus, olid vaid mõned tipud tema aastatest SS -hierarhias. Niipalju kui onOn teada, omaset ta omas ka otsest järelevalvet mitme projekteerimisbüroo üle ja tal oli otsene kokkupuude mõnede Reichi parimate inseneridega (nt Ferdinand Porsche).
Märtsis 1945, kui USA väed tungisid läbi Saksamaa, tuli võõrtöölised, kes olid majutatud Dora-Mittelbau koonduslaagrisse tappa vältimaks võimalikke julgeolekuriske. Usutakse, et käsk tapmise kohta jõudis Kammlerini, kuid ta ei täitnud seda.
 
Inimesena iseloomustas üks tema alluvaid teda kui intelligentset, täielikku töönarkomaani, täiesti keskendunud oma tööle, fanaatilise töörütmiga ja kõigi teiste suhtes sama nõudlik. Teda iseloomustati ka kui väga salatsevat, puhtalt autoritaarset, täielikult moraalilagedat isikut, kes sageli kasutas väga radikaalseid ja brutaalseid vahendeid, et sundida alluvaid töötama tema tempos. Pärast sõda on need iseloomujooned loonud palju juttelegende tema sõjaaegse töö kohta, kuid enne seda, lõid nad tee tema karjäärile.
 
Üldiselt, pärast Reichi suutmatust saavutada võit NSV Liidus üle, hakkas Kammler vastutama järjest suurema hulga projektide üle, enamik neist on seotud ehitus- ja tehnikateadustega. Koonduslaagrid, massihävitusvahendid (nt. krematooriumid Auschwitzis), tehased, orjatöö juhtimine, maa-alused rajatised erinevate eesmärkidel ja tankiehitus, olid vaid mõned tipud tema aastatest SS hierarhias. Niipalju kui on teada, omas ta ka otsest järelevalvet mitme projekteerimisbüroo üle ja tal oli otsene kokkupuude mõnede Reichi parimate inseneridega (nt Ferdinand Porsche).
 
Inimesena iseloomustas üks tema alluvaid teda kui intelligentset, täielikku töönarkomaani, täiesti keskendunud oma tööle, fanaatilise töörütmiga ja kõigi teiste suhtes sama nõudlik. Teda iseloomustati ka kui väga salatsevat, puhtalt autoritaarset, täielikult moraalilagedat isikut, kes sageli kasutas väga radikaalseid ja brutaalseid vahendeid, et sundida alluvaid töötama tema tempos. Pärast sõda on need iseloomujooned loonud palju jutte tema sõjaaegse töö kohta, kuid enne seda, lõid nad tee tema karjäärile.
 
Märtsis 1945, osaliselt Goebbelsi nõuandel võttis Hitler järk-järgult [[Hermann Göring]]ilt mitmed õigused lennuväe toetuse, hooldamise ja varustamise osas, loovutades need Kammlerile. See kulmineerus just aprilli alguses, mil Kammler edutati "''Füüreri täievoliliseks esindajaks reaktiivlennukite osas''".
108. rida ⟶ 113. rida:
 
Viimased dokumenteeritud tõendid tema kohta pärinevad sõjaaegsest päevikust, mis on seotud Garmisch-Partenkircheni allaandmisega liitlasvägedele, see mainib Kammlerit ja tema kaastöötajaid. Vastavalt päevikule, saabusid Kammler ja kellele autor viitab kui tema kaastöötajatele Oberammergausse (põhja Garmish-Partenkirchen) 22. aprillil 1945. Päevik viitab "kaastöötajate" arvuks umbes 600 inimest, "hea kvaliteediga" autode ja veoautodega. See saabumine võeti vastu ilmselgelt halvasti ja kohalikel võimudel olnud mitu argumenti Kammleri endaga. Need konfliktid on nimetatud kannetes 23. ja 25. aprilli kohta. Viimane viide Kammlerile, nimetamata otseselt teda, vaid tema "personali", käib 29. aprilli öö kohta – Oberleutnant Burger teatab, et nad olid läinud, samal õhtul, kui Ameerika väed hakkasid ründama Oberammergau’d, tehes endale teed Garmishi ja Austriasse. Seda lahkumist toetab Oberammergau ajalugu kus öeldakse, et Kammler ja "personal" lahkusid just enne Ameerika vägede rünnakut Tirooli.
 
==Surm==
 
On mitmeid erinevaid oletusi Kammleri surma kohta:
 
116. rida ⟶ 119. rida:
* Et ta lasi end 9. mail 1945 maha.
* Et ta käskis oma abil Zeuneril end maha lasta.
* Et ta lasti tema adjutant SS-Obersturmbannführer SchleiffSchleif poolt maha<ref>Залесский К. А. СС. Охранные отряды НСДАП. М., 2005. С. 270.</ref>.
* Et ta lasti tema aide-de-camp SS-Sturmbannführer Starck poolt maha Prahas 09.05.1945
* Et venelased hukkasid Kammleri koos 200 muud SS sõduriga
* Et ta põgenes USAsse, kus ta suri aastaid pärast sõda.
* Et ta tegi Eule lähedal Böömimaal 09.05.1945 enesetapu
 
 
===Preuki avaldus===
 
9. juulil 1945 esitas Kammleri lesk Jutta palve et ta mees alates 9. mai 1945 surnuks tunnistataks, esitades Kammleri autojuhi Kurt Preuki vande all antud tunnistuse, mille kohaselt Preuk oli isiklikult näinud "''Kammleri surnukeha ja viibinud tema matmise juures''" 9. mail 1945. Berlin-Charlottenburgi ringkonnakohus otsustas 7. septembril 1948 tema surmaajaks ametlikult 9. mai 1945.
 
134. rida:
 
Veelgi keerulisemaks teeb asja see, et USA 80. jalaväediviis jõudis Ebenseesse 4. mail 1945 ja koonduslaagri vabastasid selle diviisi kaks M-18 tankihävitajat kell 02:50 5. mail 1945. Oleks olnud väga tõenäoline, et Kammler oleks tabatud USA väegede poolt.
 
===Praha===
 
Autor Bernd Ruland, tema 1969 raamatus, ''Wernher von Braun: Mein Leben für die Raumfahrt'' annab täiesti erineva teabe Kammler surma kohta. Vastavalt Rulandile, saabus Kammler Prahasse lennukiga 4. mail 1945 (sel päeval algas Praha ülestõus), pärast mida tema ja 21 SS-last kaitsesid punkrit üle 500 Tšehhi vastupanuvõitleja vasturünnaku eest 9. mail. Rünnaku ajal Kammleri aide-de-camp Sturmbannführer Starck tulistas teda vältimaks sattumist vaenlase kätte. Seda versiooni saab tagasi jälitada Walter Dornbergerini, kes omakorda ütles, et on kuulnud seda pealtnägijalt.
 
142. rida ⟶ 140. rida:
 
9. detsembril 1957 Arnsbergis toimus kohtuprotsess Kammleri alluvate üle Arnsberger Wald 20.-22. märtsil toime pandud võõrtööliste massimõrva asjus. Ringkonnakohtu otsuses märgiti, et Kammler oli koos oma käsundusohvitseri ja autojuhiga mais 1945 Prahas ning elas üle Praha ülestõusu ja Saksa väegede kapitulatsiooni. Ta põgenes koos kahe autoga linnast välja. Varsti peale seda kui ta oli öelnud, et "tal ei ole enam mingit eesmärki" oli ta metsas lõunapool Prahas kinni pidada lasknud. Ta kutsus oma kaaslasi Saksamaale minema ja läks metsa. Veidi aega hiljem oli tema abi ja autojuhti ta leidnud surnuna. Ta oli ilmselt teinud enesetapu kasutades tsüaniidi. Keha maeti kiirustades kohalolijate poolt kohapeal.
 
===Vastuolud===
 
Viimastel aastatel on Kammleri seostatud kahtlaste natside superrelvadega nagu "''Die Glocke''". Esimene märk selles suunas tuli autorilt Nick Cook, kes oma ''The Hunt for Zero Point'' (2001) tõstab esile võimaluse et Kammler toodi USA’sse koos teiste Saksa teadlastega osana ’Operation Kirjaklamber’ tema osaluse tõttu arvatavates salajastes Saksa projektides. Joseph P. Farrelli ''Reich of the Black Sun'' (2005) lisab veel enam kahtlusi tema surma asjaolude kohta, aga Farrelli ainus allikas raamatus "Blunder! How the U.S. Gave Away Nazi Supersecrets to Russia" (1985) on isehakanud ’Briti luure agent’ Tom Agoston.
==Auastmed<ref>Walter Naasner (Hrsg.): ''SS-Wirtschaft und SS-Verwaltung'', Düsseldorf 1998, S. 338f.</ref>==
 
==Auastmed==
 
20.04.1936 SS-Untersturmführer
 
170. rida ⟶ 164. rida:
 
01.03.1945 SS-Obergruppenführer und General der Waffen-SS
 
==Autasud==
 
[[Pilt:DEU_KVK_Ritter_swords_BAR.svg|50px]] [[Sõjateenete Rist|Sõjateenete Risti]] Rüütlirist mõõkadega (1945)
 
188. rida ⟶ 180. rida:
 
[[Pilt:Totenkopfring.jpg|20px]] [[SS-Surnupealuusõrmus]]
 
==Popkultuuris==
 
* Kammler ilmub Philip Kerr romaanis ''A Quiet Flame'', viiendas Kerri seerias Saksa politseinik/detektiivist Bernie Guntherist. Romaanis pääses Kammler Saksamaalt ja töötas Ameerika tuumaprogrammis. Aga kui endine kõrge Saksa ametnik, kartis ta vahistamist USA’s ja põgenes Argentinasse, kus tast sai lähedane sõber president Juan Perónile.
* Kammler on osaline 2012 Soome ulmefilmi „Iron Sky“ taustajutus.
201. rida ⟶ 191. rida:
* Kammleril on osa John Douglas-Gray thrilleris "The Novak Legacy".
* Kammler on üks tegelaskujudest Tšehhi kirjanik Petr Cichoń Slezsky roman, romaanis (mitte ainult) Hlučín piirkonnast. Kuigi tema lapsed elavad pärast Teist maailmasõda Lõuna-Ameerikas, töötab ta Tšehhoslovakkias juba mõnda aega, tal on uus identiteet; hiljem teeb ta enesetapu.
==Viited==
 
{{Viited}}
==Kirjandus==
 
* Tooze, J. Adam (2007). ''The Wages of Destruction: The Making and Breaking of the Nazi Economy''. Viking. p. 209. ISBN 978-0-670-03826-8.
* Pelt, Robert Jan (2002). ''The Case for Auschwitz''. Indiana University Press. p. 209. ISBN 978-0-253-34016-0.
219. rida ⟶ 209. rida:
* Klee, Ernst (2007). Das Personenlexikon zum Dritten Reich (utgåva 2. Aufl.). Frankfurt am Main: Fischer Taschenbuch Verlag. sid. 297. ISBN 978-3-596-16048-8
* Miller, Michael D.; Schulz, Andreas (2012). Leaders of the SS and German Police, Vol. 2. San Jose, California: R. James Bender Publishing
 
==Välislingid==
* [http://forum.axishistory.com/viewtopic.php?t=13942 Axis History Forum] Pilt ja elulugu (ingl.k.)
* [http://www.dws-xip.pl/reich/biografie/lista1/113619.html Dws-xip.pl] Pilt ja elulugu (poola k.)
 
{{JÄRJESTA:Kammler, Hans}}
[[Kategooria:Sündinud 1901]]