Orgaaniline keemia: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
|||
1. rida:
{{ToimetaAeg|kuu=november|aasta=2006}}
'''Orgaaniline keemia''' on õpetus [[süsinik]]u ühenditest: nende ehitusest, omadustest, muundumise seaduspärasustest, saamisest, kasutamisest jm. Tulenevalt süsiniku [[aatom]]ite võimest moodustada lühemaid või pikemaid ahelaid, on orgaaniliste ühendite arv praktiliselt lõputu. [[Orgaanilised ühendid]] sisaldavad peale süsiniku veel [[vesinik]]u aatomeid, millest üks või enam võib olla asendatud mingi teise elemendi või rühmaga. Nii võivad orgaanilised ühendid sisaldada veel [[hapnik]]ku, [[lämmastik]]ku, [[väävel|väävlit]], [[halogeenid|halogeene]], [[fosfor]]it, [[räni]]
Orgaanilise keemia põhieesmärk on inimkonnale vajalike orgaaniliste ühendite saamine – see on süntees või eraldamine looduslikust materjalist – ning nende ühendite omaduste ja kasutusvõimaluste kindlakstegemine. Seda põhieesmärki toetavad vältimatult tegevused nagu orgaaniliste ühendite struktuuri määramine, analüüsi ja puhastamismeetodite väljatöötamine, aga ka teoreetilise orgaanilise keemia arendamine.
| |||