Zygmunt II August: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Addbot (arutelu | kaastöö)
P Bot: Migrating 32 interwiki links, now provided by Wikidata on d:q54058 (translate me)
11. rida:
[[File:Barbara Radziwiłł.jpg|pisi|Barbara Radziwiłłówna]]
==Poola kuninga ja Leedu suurvürstina==
Pärast isa, Zygmunt I Vana surma 1548 tuli Zygmunt August troonile Zygmunt II Augustina ning salajane, Leedus sõlmitud abielu Barbara Radziwiłłównaga sai teatavaks ning šlahta kuulutas selle [[mesallianss|mesalliansiks]]. Mässulisele šlahtale, kes kes oli juba hakanud ülikuperekondi võimupositsioonidelt välja tõrjuma, oli see ainult ettekäändeks. Asja taga olid nähtavasti ka Austria Habsburgide õukond ning Zygmunt II Augusti enda ema, kuninganna Bona. Zygmunt II esimese maapäeva ([[31. oktoober]] 1548) delegaadid ähvardasid loobuda riigitruudusest, kui kuningas Barbarast viiivitamatult lahti ei ütle. seda kuningas keeldus tegemast, ning moraalne julgus ja tähelepanuväärne poliitiline osavus tõid talle võidu.
 
Teisel maapäeval [[1550]] kutsus ta kokku teise maapäeva, mille marssal Kmita noomis maapäeva liikmeid, süüdistades neid krooni seadusandliku prerogatiivi kallale kippumises. [[7. detsember|7. detsembril]] [[1550]] krooniti Barbara kuningannaks, kuid viis päeva hiljem ta suri, [[süüfilis]]esse, ta maeti Vilniusse. Tekkis tõendamata kahtlus, et ta mürgitati kuninganna Bona poolt, kes sundis Zygmunt II Augustit sõlmima [[1553]]. aastal kolmanda, puhtpoliitilise abielu [[Austria ertshertsog]]itar Katharinaga, Zygmunt II Augusti esimese abikaasa Elisabethi noorema tütrega. Bona aga, kes oli pojaga ja õukonnaga tülli läinud, asus elama [[Itaalia]] linna [[Bari]]sse, kust ta pärit oli, ning suri seal [[1557]]. aastal.
[[File:KatarzynaHabs.jpg|pisi|Austria Katharina]]
Zygmunt II Augusti kolmas abikaasa, [[Habsburgid]]e soost [[Austria ertshertsog]]itar Katharina oli haiglane ([[epilepsia]]haige) ja ebasümpaatne, ja varsti kaotas Zygmunt lootuse temalt järglasi saada, nii et ta oli [[Jagelloonid]]e dünastia pealiinis viimane meessoost liige ja [[Jagelloonid]]e dünastia ähvardas välja surra.
 
==Sisepoliitika==
Zygmunt II Augusti aegne Poola-Leedu riik oli veel üsna ususalliv, [[16. sajand]]i teisel poolel teravnesid [[konfessioon]]ide vahelised pinged ühes [[vastureformatsioon]]i hoogustumisega kogu Euroopas. Alles 16. sajandi lõpukümnenditel, kuningate Stefan Bathory ja Sigismund III valitsusajal, saavutas Poolas mõjuka positsiooni rekatoliseerimise põhijõudusid, [[jesuiitide ordu]]. Oma võimsuse tippu jõudnud Poola-Leedu suurriigis haaras [[Rooma-Katoliku Kirik]] üha kesksema rolli keskvõimu kindlustamisel ja laiendamisel.