Redaktsioon: 4. mai 2010, kell 20:14 redigeeri Kendall (arutelu \| kaastöö) 5079 muudatust P typod ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 26. aprill 2013, kell 21:22 redigeeri eemalda Kyng (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 16 970 muudatust PResümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: '''Kannuka''' oli küla [[Vaivara vald\|Vaivara vallas]] [[Vaivara kihelkond\|Vaivara kihelkonnas]] [[Virumaa]]l. Tänapäeval jäävad küla maad [[Ida-Viru maakond\|Ida-Viru maakonna]] [[Sillamäe]] linna territooriumile. Kannuka küla maadel on nüüdisajal ~~1950ndatel~~1950. aastatel ehitatud linnasüda ja ~~1970ndatel~~1970. aastatel ehitatud Sillamäe linna elamurajoonid. Vanasti piirnes küla [[Sõtke jõgi\|Sõtke jõega]] läänest, [[Sõtke (Vaivara)\|Sõtke]] külaga lõunast, [[Perjatsi]] külaga idast ning merega põhjast. 14. rida: 1898. aasta teatmikus märgitakse küla, kui ''Villenort'' st kohta kus asuvad suvilad. Kohalikud taluperemehed omasid rannaäärseid suvilaid, mida oli mõnel rohkem, kui üks. Suvilaid renditi välja kohalesõitnud suvitajatele. Üks Vendadele Männikutele kuulunud suuremaid suvilaid oli pikaks ajaks välja üüritud [[Noorte Naiste Kristlik Ühing\|Noorte Naiste Kristlikule Ühingule]] puhkekoduks. 1939 aastal puhkas seal USA naiste delegatsioon. Kannukas elasid ~~siinkandi~~sealsete randade tuntumad paadimeistrid vennad Jaan ja Anton Männik. Selle ameti oskused olid nad õppinud oma isalt. Nende meisterdatud aluseid sõitis nii [[Soome laht\|Soome lahel]], kui[[ Peipsi]]l. [[Tartu Ülikool]]i usuteaduste professor Meier, kellel oli talu [[Udria]]s, tellis samuti vendade käest paadi, mille viis [[Emajõgi\|Emajõele]] lõbusõidupaadiks. 1940. aastal elas Kannuka külas 40 peret. 22. rida: Männikute puhkekodu endise asukoha lähedal mererannas on üle 20 meetrise ümbermõõduga [[Kiiunurga kivi]]. 1950. aastatel üritas Nõukogude võim seda kivi õhku lasta, kuna kivi peeti eestlaste ohvrikiviks, kuid suurem osa rahnust säilis. ~~1930ndatel puhkas Kannukal~~ [[Eduard Tubin]] puhkas 1930. aastatel puhkas Kannukal ning kirjutas ~~siin~~seal 1937. aastal oma 2. sümfoonia "Legendaarne". Kannuka külast on pärit kirjanik [[Endel Tennov]] (proosakogud "August Mõigu hobu" 1961, Noormees heast perekonnast" 1964 jtja teised), kes on õppinud Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis ka skulptuurieriala. ==Vaata ka==

Kannuka: erinevus redaktsioonide vahel