Tiit Rosenberg: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Addbot (arutelu | kaastöö)
P Bot: Migrating 2 interwiki links, now provided by Wikidata on d:q2433029 (translate me)
Resümee puudub
34. rida:
 
 
'''Tiit Rosenberg''' (sündinud [[26. detsember|26. detsembril]] [[1946]] [[Tsirguliina]]s) on [[Eesti]] ajaloolane, [[Tartu Ülikool]]i õppejõud, aastast [[1994]] Eesti ajaloo professor. Ta oli [[Õpetatud Eesti Selts]]i esimees aastatel [[19961995]]–[[2008]].
 
==Elulugu==
Tiit Rosenberg käis aastatel [[1954]]–[[1962]] Restu 8-klassilises koolis, seejärel kuni [[1965]]. aastani Valga I Keskkoolis, mille lõpetamise järel töötas ta pool aastat (1965–[[1966]]) [[Keeni]] 8-klassilise kooli kehalise kasvatuse, geograafia ja matemaatika õpetajana. Seejärel teenis ta üle kahe aasta1966–[[1968]] Nõukogude armees Kaliningradis, misjärel astus [[ta 1968]]. aastal Tartu Ülikooli ajalugu õppima. Peagi asus ta tööle ka [[Eesti NSV Teaduste Akadeemia]] [[Ajaloo Instituut]]i, mistõttu pidi õpinguid jätkama kaugõppes, sest instituut asus [[Tallinn]]as. [[1973]]. aastal lõpetaskilõpetas Rosenberg ülikooli kaugõppes ''cum laude''ga. Seejärel läks ta aspirantuuri, kus uuris agraarajalugu [[Artur Vassar]]a käe all.
 
Kuni [[1977]]. aastani oli Tiit Rosenberg tööl Ajaloo Instituudis, seejärel asus aga Tartu Ülikooli Nõukogude Liidu ajaloo kateedri õppejõuks. [[1980]]. aastal kaitses ta kandidaadikraadi, mille kinnitamise järel [[1982]]. aastal võis ta asuda [[dotsent|dotsendi]] kohale. Põhiosa tema kandidaaditööst [[18.–19 sajand|18.]]–[[19. sajandisajand]]i maatööliste kihi kujunemisest ilmus artiklitena, sellega samaaegselt valminud uurimus maaarahvastiku sotsiaalsest struktuurist Lõuna-Eestis 19. sajandi lõpul, mis pälvis 1979 vabariiklikul noorte teadlaste uurimistööde konkursil II preemia, ilmus venekeelse lühimonograafiana Eesti NSV Teaduste Akadeemia väljaandel (1980).
 
[[1993]]. aastal sai Rosenbergist pärast [[Sulev Vahtre]] emeriteerumist Eesti ajaloo õppetooli juhataja kohusetäitja ning alates [[1994]]. aastast on ta korraline Eesti ajaloo professor ning õppetooli juht. Aastatel [[1995]]–[[1996]] oli Rosenberg ka Tartu Ülikooli Ajaloo osakonna juhataja. [[1980. aastad|1980.]] ja [[1990. aastad|1990. aastatel]] on ta täiendanud end ka välismaal, nii Venemaal, Saksamaal kui ka Inglismaal.
 
Tiit Rosenberg uurib peamiselt agraarajalugu, eriti mõisate ajalugu ning viimasel ajal ka [[20. sajand]]i alguse Balti maareformide ajalugu, teda võib pidada [[Hans Kruus]]i ja Artur Vassara loodud tugeva Eesti agraarajaloo koolkonna üheks silmapaistvamaks esindajaks. Samuti on ta Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna Ajaloo ja Arheoloogia Instituudi Eesti ajaloo õppetooli juhataja. Rosenberg on ka prominentsemaid Eesti ajaloo historiograafia (ajalooteaduse ja -kirjutuse) uurijaid, tema sulest on ilmunud enamik kaasaegseid Eestiga seotud ajaloolaste elulugusid, enamasti artiklite kujul. Seetõttu on ta palju tegelenud ka ajalooteooriaga ning aidanud seada sihte Eesti ajaloo uurimise edasisel teel. Rosenberg on üks [[Lennart Meri]] poolt välja kuulutatud projekti "Eesti ajalugu 1700–2000" aktiivsemaid initsiaatoreid ja elluviijaid, tema kaastoimetamisel (teiseks tegevtoimetajaks oli [[Toomas Karjahärm]]) ilmus [[Eesti ajalugu (1935–2010)|koguteose]] viies köide, mis käsitleb aastaid [[1816]]/[[1819]]–[[1917]]/[[1918]] (pärisorjuse kaotamisest Vabadussõjani).
 
[[2013]]. aastal ilmus Rosenbergi agraarajaloo-teemalisi uurimusi koondav artiklikogumik "Künnivaod", mis sisaldab ka autori lühielulugu, publikatsioonide nimekirja, ettekannete ja esinemiste loendit ning juhendatud diplomi-, bakalaureuse-, magistri- ja doktoritööde nimekirja.
 
==Tunnustused==
61. rida ⟶ 63. rida:
*''Tundmatu Friedrich Georg von Bunge: materjale Õpetatud Eesti Seltsi konverentsilt 200 aastat prof Friedrich Georg von Bunge (1802-1897) sünnist Tartu Ülikooli ajaloo muuseumis 27. aprillil 2002''. Koostaja, koos [[Marju Luts]]uga. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2006.
*''Valga linna ajaloost 18. sajandi lõpust kuni aastani 1939''. Koostaja. [[Valga]]: Litero, [[2001]].
*''Künnivaod: Uurimusi Eesti 18.–20. sajandi agraarajaloost''. Õpetatud Eesti Seltsi kirjad, IX. Tartu: [[Tartu Ülikooli Kirjastus]], [[2013]].
 
==Kirjandus==
70. rida ⟶ 73. rida:
 
{{algus}}
{{eelnev-järgnev|eelnev=[[Jüri Linnus]]|nimi=[[Õpetatud Eesti Seltsi esimees]]|aeg=[[19961995]]–[[2008]]|järgnev=[[Heiki Valk]]}}
{{lõpp}}