Redaktsioon: 11. märts 2013, kell 14:53 redigeeri Legobot (arutelu \| kaastöö) 49 590 muudatust P Bot: Migrating 1 interwiki links, now provided by Wikidata on d:q303053 (translate me) ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 25. aprill 2013, kell 00:43 redigeeri eemalda Kruusamägi (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 74 900 muudatust PResümee puudub Uuem muudatus →
21. rida: Kolga-Jaani kirikukihelkond sai alguse [[1639]], kui Põltsamaa lossihärra [[Hermann Wrangel]] tõstis [[Kolga-Jaani Johannese kirik\|kohaliku kiriku]] abikiriku seisusest iseseisvaks ja määras sinna esimese luteri õpetaja. Koolihariduse andmist alustati nüüdse Kolga-Jaani alal [[1686]], kui [[Bengt Gottfried Forselius]]e algatusel asutati Eestis mitmel pool [[talurahvakool]]e. [[18. sajand]]il rajas Põltsamaa lossiomanik sinnakanti mitu ettevõtet. Muuhulgas loodi [[Võisiku mõis]]a maadel [[Meleski klaasivabrik\|Meleskis ~~klaasivabri~~klaasivabrik]]k, selle tooteist oluline osa läks ekspordiks. Vabrikuasulaks jäi [[Meleski]] kuni klaasitootmise lõpuni [[1992]]. aastal. [[1840. aastad\|1840ndail aastail]] astus 25,5% praeguse Kolga-Jaani valla alade asukaist [[õigeusk]]u, paljud neist rändasid ~~1860-70ndail~~1860–70ndail [[Venemaa]]le. 1872 püstitati [[Lalsi küla\|Lalsi külla]] õigeusu kirik. [[19. sajand]]i II poolel arenes Kolga-Jaanis põllumajandus, muuhulgas edenes [[piimakarjandus]]. Nõukogude ajal oli vallas kaks kolhoosi: [[Kolga-Jaani kolhoos\|Kolga-Jaani]] ja [[Leie kolhoos\|Leie]]. Kohalik ettevõtlus tegeleb tänini suuresti põllumajandusega. 45. rida: == Vaatamisväärsused == Kolga-Jaani turismiobjektidest üks silmapaistvamaid on 14.~~-15~~–15. sajandil ehitatud [[Kolga-Jaani Johannese kirik]]. Kiriku kaitsepühak ei ole päris kindel, eri allikad mainivad nii Ristija Johannest kui ka 20. märtsil 1393 märtrina [[Vltava]] jõkke uputatud [[Jan Nepomucký\|Johannes Nepomuk]]i (Jan Nepomucký). Pastoraadis on avatud Villem Reimani mälestustuba, kiriku juures on 1988. aastal püstitatud Reimani mälestussammas (pronks, autor V. Jaanisoo) ja Vabadussõja mälestusmärk. Sooalad on ka kohaliku loodusturismi peamine siht. 12 000 hektari suurusest [[Soosaare soostik\|Soosaare raba]] põhjaosast 1550 hektarit kuulub [[2006]]. aastast [[Alam-Pedja looduskaitseala]] koosseisu, samas kaevandatakse raba lõunaosas turvast. Valla [[Tartumaa]]-poolsele piirile jääb [[Jõesuu (Kolga-Jaani)\|Jõesuu]], kus [[Võrtsjärv]]est voolab välja [[Emajõgi]], mida ääristab [[Jõesuu-Pede luht]]. Emajõe [[luht\|luhal]] on terve rida haruldasi puid ja rohttaimi, näiteks [[künnapuu]], [[madal kask]], [[siberi võhumõõk]] ja mitmed [[käpalised]], samas elutseb ka [[rohunepp]]. Jõesuu puhkealale püstitati [[2008]]. aastal 15meetrine puust vaatetorn. Samuti asuvad seal 2008. aastal valminud maanteesild, vanast maanteesillast ehitatud kergliiklussild, kaks paadisilda ning lõkke- ja telkimisplats. Et aeglase voolu ja tuulte tõttu kogunev liiv ei ummistaks jõe lähet, kaitseb seda kummalgi kaldal poolekilomeetrine raudkividest [[muul]]. Turiste meelitavad ka Võrtsjärve põhjakallast palistavad liivarannad. ==Välislingid==▼ * [https://kolga-jaani.kovtp.ee/et/uldinfo Kolga-Jaani valla koduleht]▼ ==Allikad== 67. rida ⟶ 64. rida: * [http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/0008/emajogi.html "Emajõe Jõeriik"] Eesti Loodus * [http://www.hot.ee/villemreiman/kirik.html Kolga-Jaani Johannese kirik] ▲==Välislingid== ▲* [https://kolga-jaani.kovtp.ee/et/uldinfo Kolga-Jaani valla koduleht] {{Viljandimaa}}

Kolga-Jaani vald: erinevus redaktsioonide vahel