Lea Leppik (ajaloolane): erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Epp (arutelu | kaastöö)
P parandasin skripti abil kriipsud
1. rida:
'''Lea Leppik''' (neiupõlvenimega '''Lea Salupere''', sündinud [[19. detsember|19. detsembril]] [[1962]] [[Tartu]]s) on eesti ajaloolane.
 
Lea Leppik õppis [[Tartu 3. keskkool]]is (praegune Raatuse gümnaasium) ning asus seejärel [[Tartu Ülikool]]is õppima ajalugu. Pärast ülikooli lõpetamist töötas ta mõned aastad [[Saue keskkool]]i ajalooõpetajana, kuid asus seejärel edasi õppima ajaloomagistrantuuris. Magistritöö kirjutas ta Tartu Ülikooli rektorist [[Johann Philipp Gustav Ewers]]ist (1995), mille põhjal hiljem valmis monograafia (Rektor Ewers, 2001). Juba magistritöö teemast saab välja lugeda tema hilisema uurimistöö peasuuna - huvi Eesti teadusloo vastu, mis 19. sajandil oli muidugi valdavalt seotud baltisakslaste ja Tartu Ülikooliga. Pärast magistrantuuri töötas ta mõnda aega ajalooteadusliku ajakirja "Kleio" toimetuses (1995-19971995–1997) ja seejärel arhivaarina Eesti ajalooarhiivis (1998-20011998–2001). 2000. aastal astus ta Tartu Ülikooli ajaloodoktorantuuri, laiendades magistritöö uurimisteemat ning pöörates nüüd baltisaksa teadlaste tegevuse jälgimise asemel tähelepanu eesti rahvusest teenistujate sotsiaalsele mobiilsusele Tartu Ülikooli institutsioonis ning kaitses doktoritöö 2006. aastal. Oma hilisemas uurimistöös on ta vaatluse alla võtnud erinevad lõike ja teemasid Eesti teadusloost 19. sajandi algusest kuni 20. sajandi keskpaigani. Aastatel 2002-20072002–2007 töötas ta Tartu Ülikooli arhiivinduse lektorina. 2002. aastast alates töötab ta Tartu Ülikooli Ajaloo Muuseumi teadusdirektorina. Ta on saanud mitmeid teaduslikke auhindu.
 
== Isiklikku ==