Lootos: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
|||
14. rida:
[[Vanakreeka mütoloogia]]s elasid [[Liibüa]]s [[Suur Syrt|Suure]] ja [[Väike Syrt|Väikese Syrdi]] rannikul [[lotofaagid]] (tõlkes 'lootoseõgijad'). Kes oli sealseid lootosi söönud, ei tahtnud enam iial sellelt maalt lahkuda.
'''Nefertem''' (oli kas [[Ptah]]i ja [[Sehmet]]i või Ptahi ja [[Bast]]i poeg). Teda on joonistatud kui suletuttidega kroonitud meest, kes mõnikord seisab ka [[lõvi]] seljas. Mõnedel maalidel on tal lõvi pea ning [[muumia]] keha. Varastel aegadel [[sümbol]]iseeris teda lootoseõis, ta oli hea lõhna ehk[[aroom]]i jumal (nagu öeldakse Püramiiditekstis, "ta on lootoseõis [[Ra (jumal)|Ra]] nina juures"). (Egiptus)
== Sinine lootos ==
25. rida:
*'''[[Sinine lootoslill]]''' – sinist lootost kujutatakse [[thanka]]del tavaliselt kahekordse krooniga, krussis õielehtedega, meenutades enam [[Hiina]] [[peoon]]e,
[[Mandzushri]]l on see raamatu ehk teksti virna peal ja [[Tārā]] hoiab samasugust
[[Tiibet]]i [[budism]]is on [[thanka]]del esineva sinise lootoslille nimeks [[utpala]] või [[nilopala]] ja kujutatakse neid lootoseid küllalt vabas vormis, võib öelda, et [[tiibetlased]] on lootoslillest loonud puht [[stiliseeritud]] kujutise ajapikku, sest [[Tiibet]]is lootos ei kasva. Ainukene väljapääs olukorrast, kui lillest endast ei saanud mõõtu võtta, juhul kui oli vaja teda maalida oli seda lootoslille endale ette [[kujustada]] ehk kujutada ja tänu sajandite jooksul
*'''Jumalused ja lootosed'''
|