Grafiti: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
P parandasin skripti abil kriipsud
9. rida:
Lihtsakujuline grafiti, näiteks oma nimetähtede kritseldamine, aga ka roppuste kirjutamine või karikatuursed kujutised on pärit juba antiikkultuuridest. Grafiti kui kunstiliigi juured ulatuvad vanimate koopamaalinguteni ning jõuavad tänapäeva seina- või monumentaalmaali ajaloo kaudu. Tavaliselt ei peeta neid siiski grafiti otsesteks eellasteks, sest vaatamata sotsiaalsele või poliitilisele sõnumile, mida avalikus ruumis eksponeeritud teosed sageli kannavad, valmistati neid üldjuhul omaniku loal.
 
Tänapäevase grafiti algusajaks peetakse [[Ameerika Ühendriigid|USA-s]] 1960.-70. aastaid, mil noored hakkasid oma poliitilisi (tavaliselt riigivastaseid) sõnumeid seintele kirjutama. Samaaegselt hakkasid jõugud ka oma territooriumi märgistama (''a la'' "Mati oli siin" - nn ''tag''-grafiti). Üks esimesi laiemalt tuntud grafiti viljelejaid on [[TAKI 183]]. Tegemist oli [[New York|New Yorgis]] kullerina töötava noormehega, kes hakkas oma käike linnas märgistama, kirjutades seintele oma nime.
 
1970. aastate alguseks oli oma nime kritseldajaid palju ning tekkis vajadus nime esile tuua. See põhjustas grafiti muutumise kalligraafilisemaks, grafititegijad võtsid kasutusele mitmesuguseid kirjastiile. Sellest arenesid välja eri grafitistiilid, nagu ''throw-up'', ''piece'', ''wildstyle'', ''stencil'' ([[šabloon]]i abil tehtud grafiti), ''mural'' (tervet seina kattev grafiti) jm.