Erinevus lehekülje "Grafiti" redaktsioonide vahel

Lisatud 1433 baiti ,  8 aasta eest
P
resümee puudub
P (Robot: muudetud 62 intervikilinki, mis on nüüd andmekogus Wikidata)
P
Grafititeos on '''grafiito''' ehk '''grafiti'''.
 
Lihtsakujuline grafiti, näiteks oma nimetähtede kritseldamine, aga ka roppuste kirjutamine või karikatuursed kujutised on pärit juba antiikkultuuridest. Grafiti kui kunstiliigi juured ulatuvad vanimate koopamaalinguteni ning jõuavad tänapäeva seina- või monumentaalmaali ajaloo kaudu. Tavaliselt ei peeta neid siiski grafiti otsesteks eellasteks, sest vaatamata sotsiaalsele või poliitilisele sõnumile, mida avalikus ruumis eksponeeritud teosed sageli kannavad, valmistati neid üldjuhul omaniku loal.
 
Tänapäevase grafiti algusajaks peetakse [[Ameerika Ühendriigid|USA-s]] 601960.-70ndaid70. aastaid, kusmil noored hakkasid oma poliitilisi (tavaliselt riigivastaseid) sõnumeid seintele kirjutama. Samaaegselt hakkasid jõugud ka oma territooriumi märgistama (''a la'' "Mati oli siin" - nn. ''tag''-grafiti). EsimesiÜks esimesi laiemalt kui "omade" seas tuntud grafiti viljelejaid on [[TAKI 183]]. Tegemist oli [[New York|New Yorgis]] kullerina töötava noormehega, kes hakkas oma käike linnas märgistama, kirjutades seintele oma nime.
Grafiti kui kunstiliigi juured ulatuvad vanimate koopamaalinguteni, ning jõuavad tänapäeva läbi seina- või monumentaalmaali ajaloo. Tavaliselt ei peeta neid grafiti otsesteks eellasteks, sest vaatamata sotsiaalsele või poliitilisele sõnumile, mida avalikus ruumis eksponeeritud teosed sageli kannavad, valmistati neid üldjuhul omaniku loal.
 
1970. aastate alguseks oli oma nime kritseldajaid palju ning tekkis vajadus nime esile tuua. See põhjustas grafiti muutumise kalligraafilisemaks, grafititegijad võtsid kasutusele mitmesuguseid kirjastiile. Sellest arenesid välja eri grafitistiilid, nagu "''throw-up''", "''piece''", "''wildstyle''", "''stencil''" (šablooni[[šabloon]]i abil tehtud grafiti), "''mural''" (tervet seina kattev grafiti) jm.
Tänapäevase grafiti algusajaks peetakse [[Ameerika Ühendriigid|USA]] 60.-70ndaid, kus noored hakkasid oma poliitilisi (tavaliselt riigivastaseid) sõnumeid seintele kirjutama. Samaaegselt hakkasid jõugud ka oma territooriumi märgistama (a la "Mati oli siin" - nn. ''tag''-grafiti). Esimesi laiemalt kui "omade" seas tuntud grafiti viljelejaid on [[TAKI 183]]. Tegemist oli [[New York|New Yorgis]] kullerina töötava noormehega, kes hakkas oma käike linnas märgistama, kirjutades seintele oma nime.
 
Eesti grafitikunsti esimeseks tegijaks peetakse [[Ülo Kiple]]t, kes suutis suure osa Tallinna[[Tallinn]]a ja [[Tartu]] linna seintest, plankudest ja isegi tänava äärekividest täis kirjutada oma manifesti "[[Haiguste ravi]]. Kontrollitud...".
1970. aastate alguseks oli oma nime kritseldajaid palju ning tekkis vajadus nime esile tuua. See põhjustas grafiti muutumise kalligraafilisemaks, grafititegijad võtsid kasutusele mitmesuguseid kirjastiile. Sellest arenesid välja eri grafitistiilid, nagu "''throw-up''", "''piece''", "''wildstyle''", "''stencil''" (šablooni abil tehtud grafiti), "''mural''" (tervet seina kattev grafiti) jm.
 
Eesti grafitikunsti esimeseks tegijaks peetakse [[Ülo Kiple]]t, kes suutis suure osa Tallinna ja Tartu linna seintest, plankudest ja isegi tänava äärekividest täis kirjutada oma manifesti "[[Haiguste ravi]]. Kontrollitud...".
 
Lisaks kunstiliigina käsitlemisele võimaldab ajalooline grafiti saada informatsiooni ühiskonnas valitsenud meeleoludest ning üldisemalt ühiskonna korraldusest ja ülesehitusest. Näiteks on [[Antiik-Rooma]] grafitite põhjal tehtud järeldusi lihtrahva kirjaoskuse leviku kohta.
 
Territooriumi märgistamise ja muude otseste sotsiaalsete funktsioonide kõrval võib tänapäeva grafiti kanda ka poliitilist ja sotsiaalset sõnumit<ref>[[Raimu Hanson]] [http://www.tartupostimees.ee/1212682/tanavakunstnik-narrib-jokkijaid/ "Tänavakunstnik narrib jokkijaid"] Postimees, 23.04.2013 (vaadatud 24.03.2013)</ref>, mängida kunstiajalooliste viidetega ning olla sellisena lausa filosoofiline.
 
Viimastel aastakümnetel on n-ö ametliku kunstikorralduse suhtumine grafitisse muutunud ning grafiti on hakanud jõudma tunnustatud kunstiliikide hulka nii mujal maailmas kui ka Eestis. Nii korraldatakse Tartus tänavakunstifestivali [[Stencibility]], [[Tartu noore kunsti oksjon]]ile on pandud tänavakunstnike [[Müra2000]], [[MinaJaLydia]] ning [[Edward von Lõngus]]e teoseid, ja originaalšabloone on ostnud [[Tartu kunstimuuseum]].<ref>[[Raimu Hanson]] [http://www.tartupostimees.ee/1211124/kodumaine-tanavakunst-hakkab-murdeeast-valja-kasvama/ "Kodumaine tänavakunst hakkab murdeeast välja kasvama"] Postimees, 23.04.2013 (vaadatud 24.03.2013)</ref>
<gallery>
Pilt:Paldiski 2006-1.jpg|Grafiti [[Paldiski]]s.
== Välislingid ==
{{Commons|Category:Graffiti|Grafiti}}
* [http://www.graffiti.ee/ Graffiti.ee], Eesti graffiti portaal]graffitiportaal
* [[Art Leete]] [http://www.folklore.ee/rl/pubte/ee/cf/lipitud/Kriipamisest.htm Leete, A. "Kriipamisest."] OnlineFolklore, 25.07.07.]2007
* [[Raimu Hanson]] [http://www.tartupostimees.ee/1212682/tanavakunstnik-narrib-jokkijaid/ "Tänavakunstnik narrib jokkijaid"] Postimees, 23.04.2013
* [[Raimu Hanson]] [http://www.tartupostimees.ee/1212674/tanavakunstnik-muutub-avalikuks/ "Tänavakunstnik muutub avalikuks"] Postimees, 23.04.2013
* [[Raimu Hanson]] [http://www.tartupostimees.ee/1211124/kodumaine-tanavakunst-hakkab-murdeeast-valja-kasvama/ "Kodumaine tänavakunst hakkab murdeeast välja kasvama"] Postimees, 23.04.2013
* [http://minajalydia.tumblr.com Eesti tänavakunstniku MinaJaLydia koduleht]
 
[[Kategooria:Grafiti| ]]
27 264

muudatust