Erinevus lehekülje "Saku mõis" redaktsioonide vahel

Lisatud 1035 baiti ,  8 aasta eest
resümee puudub
P (Robot: muudetud 1 intervikilinki, mis on nüüd andmekogus Wikidata)
{{ToimetaAeg|kuu=juuli|aasta=2009}}
{{Hoone
|Nimi = Saku mõisahoone
|Omakeelne nimi =
|Pilt = [[Pilt:Saku mõisa peahoone1.jpg|240px]]
|Asukoht = [[Saku vald]] [[Harjumaa]]
|Stiil =
|Ehituse algus = [[19. sajand]]
|Ehituse lõpp =
|Sissepühitsemine =
|Avamine =
|Maksumus =
|Juurdeehitus =
|Renoveeritud =
|Aadress = [[Juubelitammede tee]] 4, [[Saku]], 75501
|Kõrgus =
|Vundamendi pindala =
|Korruseid =
|Lifte =
|Ehitusmaterjal =
|Liigitus =
|Arhitekt =
|Omanik =
|Töövõtja =
|Ehitusinsener =
|Laiuskoord = 59/17/56/N
|Pikkuskoord = 24/40/0/E
|Veel =
}}
[[Pilt:Saku mõisa peahoone2.jpg|pisi|Saku mõisa peahoone.]]
[[Pilt:Saku mõisa peahoone1.jpg|pisi|Saku mõisa peahoone.]]
 
==Ajalugu==
Esmateated Saku mõisast pärinevad [[1489]]. aastast, kui mõisasüda asus veel [[Kajamaa]]l. 16. sajandil kuulus mõis nii [[Tödwen]]itele kui ka [[Mecks]]idele. Praegusele kohale lasid selle [[1622]]. aastal tuua [[Scharenberg]]id. 18. sajandi alguspoolel oli mõis lühikest aega nii [[Hastfer]]ite, [[Schulmann]]idele kui ka [[Hueck]]ide omanduses. [[1765]]. aastal ostis mõisa [[Otto Magnus von Rehbinder]] ja kuni [[1843]]. aastani oli valdus koos naabermõisa [[Saue mõis|Saue]] ja [[Jälgimäe mõis]]aga [[Rehbinder]]ite valduses, Otto Magnuse poeg, [[Paul Eduard von Rehbinder]] lasi 1820. aastatel Sakule ehitada kõrgklassitsistliku esindusliku mõisahoone. Peale Renbindereid oli mõisa omanik [[Rudolf von Patkul]] ja aastail 1849–1919 [[Baggehufwudt]]id. [[Valerian von Baggehufwudt]] laiendas Karl Eduard von Rehbinderi poolt [[1820]] rajatud väikese õllekoja suureks [[Saku Õlletehas|tehaseks]], kus tööstuslik õlletootmine käivitus alles Baggehufwudtide ajal.
 
[[1765]]. aastal ostis mõisa [[Otto Magnus von Rehbinder]] ja kuni [[1843]]. aastani oli valdus koos naabermõisa [[Saue mõis|Saue]] ja [[Jälgimäe mõis]]aga [[Rehbinder]]ite valduses, Otto Magnuse poeg, [[Paul Eduard von Rehbinder]] lasi 1820. aastatel Sakule ehitada kõrgklassitsistliku esindusliku mõisahoone. Peale Renbindereid oli mõisa omanik [[Rudolf von Patkul]] ja aastail 1849–1919 [[Baggehufwudt]]id. [[Valerian von Baggehufwudt]] laiendas Karl Eduard von Rehbinderi poolt [[1820]] rajatud väikese õllekoja suureks [[Saku Õlletehas|tehaseks]], kus tööstuslik õlletootmine käivitus alles Baggehufwudtide ajal.
1919. aastal võõrandatati mõis Baggehufwudtidelt.
 
1919. aastal [[1919. aasta maareform|maareformiga]] võõrandatati mõis Baggehufwudtidelt.
Aastail [[1924]]–[[1948]] töötas mõisahoones kodumajanduskool ja 2002. aasta kevadeni Saku vallavalitsus, praegu on alustatud sinna seminarikeskuse rajamist.
 
Aastail [[1924]]–[[1948]] töötas mõisahoones kodumajanduskool ja 2002. aasta kevadeni [[Saku vallavalitsus]], praegu on alustatud sinna seminarikeskuse rajamist.
==Ehituslugu==
 
Tänaseni säilinud härrastemaja määratakse enamlevinud legendi kohaselt valminuks krahv Paul Eduard Rehbinderi tellimusel vahemikus 1825–1830 ning arhitektiks arvatakse olnud olevat C. Rossi. Siiski ei saa seda dateeringut õigeks pidada kuivõrd mõisa hind ei ole vahemikul 1820–1845 praktiliselt muutunud – see on mõlemal juhul veidi üle 90 000 hõberubla. Niisugune hoone maksis aga toonastes hindades vähemalt 35 000 hõberubla. Seega pidi häärber valmima enne aastat 1820. Pigem oli ehitise tellijaks juba krahv Carl Friedrich Rehbinder (srn 08.11.1841; maetud perekonnarahulasse Keila kirikuaias), kes ei saanud oma elukoha poolest alla jääda oma vanemale vennale krahv Gustav Dietrich Rehbinderile. Viimane oli lasknud oma kodu Udrikul väikese paleena välja ehitada. Samuti oli Carl Friedrichi abikaasa, Nassau krahvitar ja Lecki valduste pärijanna, harjunud tunduvalt uhkema elujärjega kui seda juba veidi vanamoodne Saue või lausa elamiskõlbmatu häärberiga Saku taolised provintsimõisad sajandivahetusel pakkuda võisid. Saku mõisa püstitatud elamu kuulub kahtlemata õnnestunuimate klassitsistlike hoonete hulka, mis kunagi Eestimaale püstitatud on. See omakorda sunnib otsima tema kavandajat Venemaa tolleagsete nimekamate arhitektide hulgast. Võimalik, et selleks oli 1780. aastal St. Peterburgi saabunud Giacomo Quarenghi (1744–1817), keda teatakse olevat ka Tallinna toomkirikus asuva admiral Greighi monumendi kavandi autori.
==Mõisahoone ehituslugu==
Tänaseni säilinud härrastemaja määratakse enamlevinud legendi kohaselt valminuks krahv [[Paul Eduard Rehbinderivon Rehbinder]]i tellimusel vahemikus 1825–1830 ning arhitektiks arvatakse olnud olevat C. Rossi. Siiski ei saa seda dateeringut õigeks pidada kuivõrd mõisa hind ei ole vahemikul 1820–1845 praktiliselt muutunud – see on mõlemal juhul veidi üle 90 000 hõberubla. Niisugune hoone maksis aga toonastes hindades vähemalt 35 000 hõberubla. Seega pidi häärber valmima enne aastat 1820. Pigem oli ehitise tellijaks juba krahv [[Carl Friedrich von Rehbinder]] (srn 08.11.1841; maetud perekonnarahulasse Keila kirikuaias), kes ei saanud oma elukoha poolest alla jääda oma vanemale vennale krahv [[Gustav Dietrich Rehbinderilevon Rehbinder]]ile. Viimane oli lasknud oma kodu [[Udriku mõis|Udrikul]] väikese paleena välja ehitada. Samuti oli Carl Friedrichi abikaasa, [[Nassau]] krahvitar ja Lecki valduste pärijanna, harjunud tunduvalt uhkema elujärjega kui seda juba veidi vanamoodne [[Saue mõis|Saue]] või lausa elamiskõlbmatu häärberiga Saku taolised provintsimõisad sajandivahetusel pakkuda võisid. Saku mõisa püstitatud elamu kuulub kahtlemata õnnestunuimate klassitsistlike hoonete hulka, mis kunagi Eestimaale püstitatud on. See omakorda sunnib otsima tema kavandajat Venemaa tolleagsete nimekamate arhitektide hulgast. Võimalik, et selleks oli 1780. aastal St. Peterburgi saabunud [[Giacomo Quarenghi]] (1744–1817), keda teatakse olevat ka [[Tallinna toomkirikustoomkirik]]us asuva admiral Greighi[[Samuel Greigh]]i monumendi kavandi autori.
 
==Välislingid==
72 027

muudatust