''[[Västgötalagens kungalängd]]'' kirjutab Johani kohta, et oma vanuse kohta oli ta lapsik ja heatahtlik. Samuti, et ta valitses kolm talve ja suri [[1222]] aastal "loomulikku" surma [[Visningsö]]l ning maeti [[Alvastra klooster|Alvastra kloostrisse]].
VaatamataJohan jõudis oma lühikeselelühikesel valitsemisajale jõudis tavalitsemisajal korraldada sõjaretke ka Eestisse, milles. Johani sugulanevägi jarlsuutis [[Karl Kurt1220]]. jaaasta temasuvel kantsler,enda [[Linköpingikätte piiskop]]saada [[KarlLihula Magnussonlinnus]]e langesidja selle ümbruse. Varsti pärast Lihula vallutamist lahkus Johan tagasi Rootsi, kuid seejärel tungisid linnuse eestlastealla käesaarlased läbining lahingusjärgnenud [[Lihula lahing]]us [[8. august]]il [[1220]].Kuningassaid iserootslased olilüüa vahetultning ennelangesid sedaka saatuslikkuJohani lahingutsugulane Rootsijarl tagasi[[Karl pöördunud.Kurt]] ja tema kantsler, [[Linköpingi piiskop]] [[Karl Magnusson]].
Johan oli heades suhetes kirikuga ja isegi pikendaslaiendas kiriklike institutsioonide privileege, kuigi [[paavst]] soovis Rootsi troonil näha [[Erik Eriksson]]i.▼
Johan ja tema liitlased suutsid vallutada Eestis mõningad alad kuid need ei jäänud kauaks rootslaste valdusse. Ka rootslaste esialgne kava Eesti ristida oli ebaõnnestunud kuna taanlased ja [[Mõõgavendade ordu]] olid neist ette jõudnud. Kohale oli jäetud isegi sakslasest [[piiskop]].
▲Johan oli heades suhetes kirikuga ja isegi pikendas kiriklike institutsioonide privileege, kuigi [[paavst]] soovis Rootsi troonil näha [[Erik Eriksson]]i.
Vallalise ja lastetu Johan Sverkersoni surmaga hääbus ka [[Sverkeri dünastia|Sverkeri kuningasuguvõsa]].
